Kalevi Suvejooksu kogemus olemas

1-2 juuni toimus Viitna järvede ümber 40. Kalevi Suvejooks. Läksime siis ka Arxiga üle pika aja puhast orienteerumist tegema. Võistlemishimu polnud, läksime avatud rajale lihtsalt matkama. Ja seda ka mitte mõlemal päeval, vaid ainult pühapäeval.

Kui me enne kl11st regamispunktis seisime, tekkis mul facepalm moment - jälle unustasime mõlemad kompassi maha! Käisin igaks juhuks uuesti autos vaatamas, aga ei olnud. Arx akkas oma nutifonile kiiresti kompassiappe laadima, kuid nende töökindlus oli kesine. Saime siiski niisamagi akkama. Roostes muidugi olin, isegi legenditähiseid tuli tuletama hakata, kuid paanikat ei tekkinud. Mõni ekselus ja pikem otsimine tuli ette, kuid jalutama olimegi tulnud.

Umbes poole maa kandis pöörasime radadele, kus ka Viitna jooks kulgeb. Väga hea oli veepunkt, sest selleks ajaks oli janu suur ja 600-700ml tankimist päästis päeva. Kaasa ei võtnud me tilkagi, nagu ka süüa mitte.

Samas vahetasime Arxiga ka rolle, kes ülejäänud pool teed kaarti luges. Kulgesime rahulikult küngaste vahel kuni lõpuni. Enne viimast punkti mainisin, et parim on kindlasti lõpuks jäetud ja oligi - punkt oli kuskil porises augus, kuhu ei minul ega Arxil kuiva jalaga õnnestunud pääseda. Saimegi juba enam vähem esimese rajapoole soost kuivanud jalad uuesti märjaks.

Võtsime kõik oma raja 21 punkti 3h20minutiga, tegemata ühtegi jooksusammu. Aga vahva oli ning orienteerumiskolmapäevakute vastu uvi tõusis.

Väidetavalt 6km rada (punktide ühenduse summa linnulennult) äratas oma väikese numbriga kahtlust- Viitna järve jooks on 6km ring, ja see toimub poolel orienteerumise alast. Aga kodune joonlaud kinnitas numbrit, nii et mis siin vaielda.

Rada ise oli aga äge - 6nda punkti järel sai jala märjaks ning soos mulistamist oli parajalt. Peale seda tuli küngastest üles-alla ronida. Metsa varieeruvus oli märgatav. Ka ilm oli hea - ehk isegi liiga soe ja päikseline. Kartsin, et kael põleb ära, kuid õnneks mitte.

Kuhu juunis veel? Ei teagi. Rakvere Ööjooks on asfaltil ja sinna ei. Kõva mehe jooks liiga kallis. Harku järve jooks nii lühikese distantsi kohta kallis ja ka on rada suht meeles veel. Triatloni isu-jaksu pole. Mõned üritused on liiga kaugel, mõnede toimumisaeg veel mitte paigas. Ehk mõni orienteerumiskolmapäevak siis.

Esimene läheb ikka aia taha

Käisime 11mail esimest korda orienteerumiskolmapäevakul. Järveäärne metsakoht Palmse-Oruveski kandis oli väga kena ja ilm ilus, nii et elamus tore, kuigi võistlus läks sohu.
Arxxxi algatusel ette võetud seiklus algas kuskil metsas, kuhu suurelt teelt päris tükk aega sõitsime. Regasime ja startisime kl 18.05. Läksime rajale 3se tiimiga, kuhu kuulus veel Raivo, kellele see oli vist esimene sarnane üritus.
Kuigi tulime ainult kõndima. valisime kõige pikema, 16punktiga raja, ja hakkasime otsima. Aga meie 1:10 000 mõõtkavas kaardi lugemine ei läinud sel päeval sugugi libedalt. Ma ei hakka piinlikusest detailselt kirjutama, kui suured olid punktidevahelised vahemaad ja meie ajad nende vahel. Finisheerisime kl 19.59, olles üle kraavide kekseldes ja küngastest üles alla sammununa võtnud vaid 6 punkti. 6! Punktide linnulennult ei tule meie ringi pikkuseks vist 3kilomeetritki. Loomulikult läbisime me reaalselt oma peaaegu 2h seikluse juures oluliselt pikema ma, kuna me lihtsalt ei leidnud kohti üles.
Mis aga mõnusa maigu suhu pani, oli finish! Mäletate XT seikluse 7sek varuga piirajasse mahtumist? See pole enam midagi! Seekord lõpetasime kl 19.59.57, piirajaks oli kl20.00. Tegime Arxxxiga viimase 200m peal kõva spurdi, kuid ma ei oodanud 3sekundiga aega mahtumist! Väga vahva!
Õhtu läks edasi veel Arxxxi juures seriaali vaatamisega. Kokkuvõttes tore päev, kuigi esmaplaan e-riigi teater koolitusele minna ei vedanud välja.