Ikka alla lati

Nädal veel Scoutsrännakuni. Veel on 2 trenni eelpostitatule lisaks teha saanud.

Teisip 26.3:

Muutsin jalanõusid - pistsin varba otsa vanad NewBalanci maastikutossud. Palju parem. See tähendab, et kuigi plaanisin need omme raske südamega minema visata, pean nüüd neile pagasis koha leidma ja Eesti tooma.

Raskendasin aga kotti oletavalt 15kg-ni (selle teema juurde tulen tagasi). Seetõttu vähendasin ka distantsi - 10km seekord. Läbimiseks kulus umb 95min, mis pole sugugi ea. Kaasa tuli ka sõber (mitte seljakotiga), mis tegi läbimise lõbusamaks. Kas ta oli pidurdavaks või motiveerivaks, ei tea. Mõnel sektsioonil olin sunnitud jooksma, mõnel veidi aeglasemalt liikuma. Üldiselt aga oleks ka üksi olles sama resultaadi teinud.

Neljap 28.3:

Lisasin kg ja umb 5km ning NewBalancid hoidsid mu jalgu selle 15kg ajal õnnelikud. Scoutsil muidugi vaevalt jalad samamoodi kuivad saab hoida. Täna oli ka õrn lumesadu (kevad taas läinud, nüüdseks maa valge), mis lõpuosas pimedas isegi libedust pakkus, kuid Scoutsi oludest ikkagi kaugel. Seekordne rada sisaldas rohkem märkimisväärseid tõuse ja langusi. Kodus tagasi umb 2h15min-2h20min pärast. Joosta sai tegelikult vähevõitu. Oma rolli mängis eilne, kus ka päris mitu tundi jalgadel mööda Heidelbergi sai kõmbitud. Põlved jm polnud väga vaimustatud survest.

Oli ka hää üllatus. Kaalusin täna juppaaval oma ballasti üle ja ohoo! Teisel trennil oli seljas tegelikult umbes 18kg, täna kolmandal 19kg! Niipalju massi pole Scoutsil vaja.

Siiski on medalilootus peaaegu et kustunud. :S Isegi ideaaltingimustes oleks mul 4h sisse mahtumine vääga suure ehkuga.

Underperformer

Kuna Scoutsrännakuni pole enam 2t nädalatki, ajasin end eile metsa. Valisin googlemapsis ligikaudu 10km raja, ajasin umb 10kg seljakoti selga, kus veega täidetud pudelid jm kama, ning vudima.

Ilm ja rada olid kuivad. Tuul oli külm, kuid vastukaaluks oli ka vahepeal päikest näha. 1h41min pärast olin kodus tagasi, läbinuna 12+km. Scoutsrändajad teenivad medali, kui läbivad 30+km alla 4 tunni. Selle trenni põhjal mul see võimalik ei oleks. 

Mõned mõtteterad:

- eilne motivatsioon joosta oli madal, kuigi energiat oleks leidnud. äkki Scoutsil mot parem.

- liikusin Eesti mõistes mägedes. Scoutsil mäletamisväärselt selliseid tõuse ei ole.

- proovisin saapaid, kuid ei veendunud nende õigsuses. joosta halb, ja juba peale 12km läbimist andsid jalatallad õrnalt tunda.

- kott oli 10kg koormaga täitsa ok. 15kg on muidugi teine tase.

- olen suht veenudnud, et Scoutsi rada saab olema taas mudastes sulalumelompides, mis teeb loo jalgadele oluliselt nõudlikumaks. mis jalatsid küll oleks ead?

- jõin ainult umb 0.5l ja sõin 1 banaani. uvitav, mida-palju Scoutsile võtta...

2h/40km maastikuratast

Kuna sai end vennaga regatud 4ndal augusti XTspordi korraldatavale Salomon Maastikumaratoni 10km Rahvajooksu distantsile... oot-oot, uuendus nende kodukal näitab, et Lahemaal Kuusalu vallas Kolgakülas (Kairu, kellel kuskil sealkandis lapsepõlvekodu, jäi peale Otepää seiklust aigeks ja ei saagi ühineda) toimuva jooksu täpsem pikkus on 9.5km... enivei, kuna sai regatud, sunnib südametunnistus selleks tiba ka valmistuma. Soovides jalataldu ja põlvi säästa, kuid siiski piisav koormus võtta, avanes sobiv võimalus täitmaks plaani, mis tekkis täpselt 2 nädalat tagasi Kerstiga jalgrattamatka tehes - ring, mille tegime (ja eelmisel suvel ka Arxiga), võimalikult kiiresti rattaga läbida. Randa jm kõrvalepõiked maha lahutades, on ring google.mapsi arvutustel ja rattakompuutri lugemisel 38-39km.

Minu soov oli see läbida 2 tunniga. Ühest küljest muidugi naljategu -  keskmine kiirus ju aint 20km/h. Aga ma pole nii pikka pingelist sõitu teab mis ajast teinud, kui üldse, ja selline teadmatus, kui palju ma jaksan peale esimest vahepausideta tundi, sundis mind jätma veidi varu ja jääma ilusa ümmargune 2h juurde.

Ratta värskelt õlitanuna asusin peale kl 5t rajale. Enne oli parajalt vihma tulnud, kuid sel etkel tuli välja päike. Olnud vihm mulle ei meeldinud. Mitte, et rada pehmemaks või mudaseks läks - vastupidi, muda teeb kõik lõbusamaks, vaid et õhk oli palju mõnusam hingata. Kui peaks tulema jooksupäeval peaks tulema irmus palavus, poleks sellega niivõrd arjunud. Proovisin omalt poolt sõitu endale soojemaks teha, pannes selga 2 sooja kihti, kuid ei tundnud, et see kuuma ilma oleks võrreldavalt simuleerinud.

Algus, nagu ikka, oli kerge. Peale 10km hakkasin üle pika aja tundma vasakut põlve. See andis tunda kuni lõpuni, tehes mind ettevaatlikuks, kuid usun, et suutsin end siiski oida piiril ja mitte teda liialt suruda.

Kiirusele põlv mõjus, kuid marginaalselt. Esimese 20kmi, kuni Mahu sadamani, pole tegelikult midagi viriseda. Põhiliselt ebatasastel kruusa- ja mullateedel kulgenud teekond oli läbitud 51 minutiga. Tagasitee sai kurnavam. Nüüd oli päris tugev tuul vastu, rohkem ülesmäge, põlv oli kohati jõetu ja umb 11km enne lõppu tuli ull nälg kallale. Vähemalt oli kaasas liiter vett, mis osutus täpselt vajalikuks hulgaks (olin end ka enne starti vett aegamisi täis tankinud). 1-2 müslibatooni aga oleks tõenäoliselt ea boosti andnud.

Finishiaeg polnud aga nii nigel, kui kartsin - 1h50min. Tagasitee oli "vaid" tunnine. Eesmärgi täitmise rõõmu ületas aga valmis toidu leidmine! Aruldase liigutusena sõin enne dushamist. Palju.

Kui valmis ma nüüd Valgejõe ürgoru kallastel jooksma olen, ei tea. Võhmaga seekord ka mingit küsimust ei olnud. Jalad peaks olema ka võimelised 10km ikka läbi jooksma, kuigi kohutavas seisus jalatsid hakkavad jalataldu kindlasti piinama. Põhiküsimus on, kui kiiresti ma joosta suudan? Oskan ma energiat optimaaslet jaotada? Kui palju tõuse-langusi rajal on?

Rääkides rattarajast, siis eelmisel aastal Arxiga tehtud matk pidi siin blogis koomiks-postitusena ka kajastuma. Siiani pole see teoks saanud, kuid lähiajal teen lõpuks ära. :)