Lähipäevad

Lühidalt ja kuivalt viimaste päevade seiklustest.
Kolmapäev oli viimase ronimistunni päev. Midagi uut ja huvitavat ei me teinud. Lihtne rappelling, ka upside down, vanast tuttavast tornist. Neljapäev oli aga super. Taas Viborgisse ronima. Kuna vihma tibas, ronisid teised enamasti sees seinal, aga mina ei saanud jätta kasutamata juhust kaljuimitatsioonidel kakerdada. Seekord oli natuke "lõbusam", sest vesi kivi ja käe/jala vahel ei mõju haardumisele just kaasaaitavalt. Sellegi poolest ronisin 3 rada. Espen ja Gabor proovisid ka kumbki ühte rada ja selle ooteaja kasutasin siseseinal kahe raja läbimiseks. Aga ronimissein ei ole enam kuigi erutav, kui kaljut katsuda saanud.
Reede oli lihtsa orienteerumise-matka päev. Sihtkohas jutustasime ja küpsetasime lõkkes pizzat. Jep, pizzat. Täiesti võimalik ja maitsva lõpptulemusega. Peaks ükspäev uuesti proovima.
Laupäeval pidasime võltspulmapidu. Kohati tore.
Aitab, ööd. :)

Kajak on ägedam kui kanuu

Reedene ommikupoolik möödus kajakides. Tekime rescue exercise' ja lõbutsesime niisama harjutusi tehes ja mänge mängides (nt last man standing). Vääga vahva. Ilm on mitmendat päeva kena, kuid reede oli lisaks veel tuulevaba! Natuke ebemeeldivam on, et kuna olin üks vähestest, kel polnud wetsuiti, sain kannata. Mitte vee tõttu, mis polnudki Tange järves nii jahe, vaid päikese poolt. õlad ja käed on siiani päris valusad.

Samal õhtul tegin väikese katse - kaua suudan turvavarustuseta meie ronimisseinal püsida. Ronisin aeglasel tempol horisontaalselt. Maha hüpates olin seinal olnud 19 minutit ja 26 sekundit. Oleks aega teadnud, oleksin pool minutit kauem seinal kükitanud. Järgmine kord sarnast katset tehes liigun optimaalsemalt.

Superkogemus Norra järel

Eilne oli super! Ronimisklass läks Viborgi højskole ronimiseintele. Spetsiaalselt ronimiseks tehtud kaljuimitatsioon - oi-oi kui lahe! Parim pilt, mille etkel netist leidsin:Lõõskava päikese all ronisin läbi 4 rada. 5ndal jäin 2/3ndiku peal jänni ja olin sunnitud peale käte väsimist katkestama. Igatahes, tahan ka sellist 11,5 meetri kõrgust kivi oma tagahoovi! Siis ei peaks 2h ajapiirangutega võitlema.
Ronimise lõpuks olid sõrmed kanged ja põlved verised. Kaks küünte alt musta sõrme ei tekitanud mingeid probleeme, ehk adrenaliini tõttu. Lisaks tunnen, et kogusin enesekindlust juurde.

Täna käisime taas militaarsugemetega takistusrajal end kraapimas. Lumi ja jää oli asendunud päikese ja rohelise muruga. Midagi vaimustavat rajal polnud, uudsus läinud.

Olen mõnevõrra taas jooksma akanud. Alguses jooksin lihtsalt kenas künklikus metsas. Siis hakkasin sõpru sinna vedama. Ja nii on päris mitmeid kordi vudida saanud. Täna Mind&Body tunnis oli lamedamal maal joosta vaja ja üllatuslikult jätkus mul staminat ja kiirust. Polnud eriti pikk distants, kuid siiski üllatasin end. Kas akkan taas rohkem jooksma?

Rope is my favourite toy

Helloo, lazy blogger is back once more! U can't believe what motivated to write. A picture! Just one amazing photo I saw minute ago on Petzl.com website. Here it is:
During recent months I've got a varied taste of climbing and rope disciplines. I've climbed on trees, rocks, via ferrata and walls. Rappelled on trees, rocks, walls and without support for legs. Also upside down. And I love it! At this moment I'm making a research of equipment what should I acquire and that's how I reached to Petzl website. Petzl's stuff is damn expensive though.