XT läbi, liikusime 50km eemale, Nõiariiki, Öörännaku baasi. Kl 16.20 saime kindlust andva sõnumi, et Öörännaku telefoninumber on aktiviseeritud - järelikult ikka toimub.
Saabusime esimestena. Ja vihm jäi lõpuks järele! Proovisin veidi tukastada, aga ei jäänud magama. Sättimist oli ka muidugi omajagu.
Tiimi koostamine, millega mu elu taas keeruliseks tehti, on omaette seiklus, kuid lõpuks jõudsid starti peale XT tiimi veel Oss, teine Lauri ja "kapten" Kairu (muidugi viimasena ;) ). Kärr, vaatamatta pikale etteteadmisele, suutis tööasjadega samal ajal puntrasse joosta. :(
Meie 7liikmeline sättis kõvasti, isegi Oss sai teiste lisariietega soojemalt pakitud. Bussi oodates (imestan, kuidas sellest soisest teest läbi sai, kui ära tulles üks autogi kinni jäi), mis meid kaugele starti pidi viima, tuju tõusis ja bussis oli meeleolu juba päris ülev. Mina vist räuskasin kõige kõvemini vanade seikluste ämbreid (kaasa arvatud jalgupidi_mudas_kinni_Xdream :D ) meenutades.
Päris-starti jõudes saime veel veidi oodata. Kes jõi teed-kohvi, kes istus metsaonnis lõkke ääres. Selgus, et läheme esimesena rajale (esitasime juba talvel palve, et tahaks asap rajale saada, sest Ossil kiire laevale) ja kui tiimipilt tehtud, 20.20 startisime.
Esimese punktini, kuhu viis kruusatee, vist oli kaart minu käes. Edasi lugesid Oss ja Väike Misha, kelle jaoks see oli esimene ühine võistlus. Mina vaatasin kaarti ainult aeg-ajalt.
Esimeses küünaldega märgitud punktis tuli kokku arvutada tähtedega läbisegi olevad numbrid. Messasime kaks vastust, sest käekirjast ei eraldanud S ja 5. Kumbki oli õige, sest teenisime max 100 punkti.
Teise punkti nimi oli Kalmistu ülesandega "Leia ringist oma meeskonnanimi. Nime taga asuv kood kirjutage paberile." Järgmised 100 punkti teenitud, nagu kõikidel tiimidel.
Kolmandas punktid ootas mälumäng. Küsimused olid rasked (küsimused-vastused siin) ja teenisime mõne õige pakkumisega ainult 40 punkti. Kindlasti on mälumäng, kui Öörännakule veel minek, parendamist vajav koht. Ehk sõbrad kodudes Google ja telefoni kõrvale valmisolekusse?
Teiseks - kui ma õieti mäletan, jõudis meie suureks üllatuseks punkti veel üks tiim (kes oli startinud 21.00?). Imestasime nende kiiruse üle.
Punkt 4 - Suund. Kui ma õigesti aru saan, siis pidi ilmakaari määrama. Selleks ajaks, kui mina künka tippu jõudsin, oli see juba tehtud nii et teenitud 100 punkti puhtalt teiste töö. :)
Punkt 5 - Pommirada. Pidime leidma ja märgistama teatud alal ohtlikud objektid. Rajale läksid Oss, Laurid ja mina. Aga protsess ei võtnud kuigi kaua, sest kõige ees liikuv Oss, kes olevat sõjaväes demineerimisrühmas olnud, tegi esimese 4m peal pauku (pärast tegime nalja, et küllap Eesti demineerijate taktika ongi/oligi, et noored ajateenijad saadetakse lihtsalt miiniväljale jooksma :D ). Teenisime 0 punkti ja olin väga pettunud. Teadsin, et poodiumikonkurentsis püsimine oli nüüd kahtluse all. Pealegi oli meie lahkudes punkti saabumas järgmise tiim.
Tee valimine punkti 6 varastas ka meilt palju minuteid, kuid otsustasime siiski loomade poolt ülessongitud välja mööda minna (kuskil juba oli sarnast rada mööda liigutud, kus ka elektrikarjus oli ja teine Lauri sellest omale lisasärtsu tõmbas). Lõpuks jõudsime Airsofti punkti. Proovilaske läksid tegema Arxxx, teine Lauri ja Oss. Mina, kes ma olin veidi enne harjutamas käinud, ei läinudki. Võistluslasud tegi vist teine Lauri?
Teenisime 72 punkti, mis alguses ei tundunud väga vähe, kuid tulemusi vaadates näen, et raske raja tiimidest kõige halvem tulemus.
Täiendasime veevarusi ja 7ndat, kauguse mõõtmise punkti otsima. Pool tiimi nuputas ja arvutas tiigi pikkust detsimeetri täpsusega, kuid mina, kes ei osanud kaasa rääkida, vahetasin oma jalatside sisetaldasi (osutus heaks mõtteks). Tuli 90 punkti 100st. Kolm tiimi said parema tulemuse, kuid see vahe oli väike, nii et tiim tegi siin väga head tööd.
Kuna mu jalgade pakkimine võttis aega, lasin tiimil eest ära minna. Varsti jõudis kohale tiim Nürro1. Millegi pärast ei leidnud nad punkti üles (võibolla seetõttu, et üldiselt olid kõik punktid elava tulega tähistatud, aga siinne lõkkease oli kustunud), vaid keerasid metsasihile seda otsima. Nad ka küsisid, kus punkt on, kuid pidin viisakalt vastamast keelduma, kuna tegu konkurentidega. Siiski pidid nad mingi hetk punkti leidma, sest nad on teeninud max 100 punkti.
Punkti 8, nimega Valgus, läks sirge kruusatee. Jooksin, kuni jõudsin tiimile järele ja rääkisin oma kokkupuutest. Jällegi imestasin nende liikumiskiiruse üle. Varsti nägime metsas valguskuma ehk punkti. Pidime arvutama sama päeva aja koidust ehani. Mobiilne internet vist aitas, sest teenisime kõige rohkem punkte - 146. :) Punktist välja tulles nägime põõsas kükitamas kahtlasi tegelasi, kaamera õlal. Tõenäoliselt tegid korrladajad filmi (lõppude lõpuks on ju Adasti videoteenuste firma).
9s, nooleviske punkt, oli kaugel, kuid sinna me saime. Nooli viskasin vist mina. Taas oli lauaks sektorid, mitte ringid, kuid kohtunikud ütlesid, et loevad punkte oma süsteemi järgi. Tore, sest kõik mu nooled maandusid suurte numbrite kõrvale. Kokku teenisime 39punkti. Rahuldav, vähemalt ei saanud keegi rohkem, vaid üks raske ja kerge raja tiim said sama tulemuse.
Kuskil sealkandis nägime ka ainsat tiimi rajal, mitte punkti vahetus läheduses. Kummaline oli, et nad tulid meile vastu. Katsusime leida nende liikumissuuna loogikat/põhjust, kuid ei suutnud.
10s punkt oli ka kaugel. Pealegi valmistas veidi probleeme täpse koha leidmine - tiirutasime enne ümber kahe suure hoone, kuni õige majavare leidsime. Punkti küsimus oli "Kui kaugel linnulennult on Kautsi-Nõiariik (talumaja) Suunapuntist (km)". Meie messisime vastuseks 12,5km (kell oli siis kl 04.48, kohe hakkas valgemaks minema). Õige vastus oli aga 20,2km. Teenisime väga vähe punkte, 23. Midagi aga tegime vist valesti (kogematta mõõtsime valest punktist?), sest joonlauaga mõõtmine ja kaardi mõõtkava arvestades konverteerimine ei ole raske. Küllap oli tähelepanuvõime jm selleks ajaks alanenud.
Järele jäi veel finishisse jõudmine. Eesmärgiks olnud 8h sisse jõudmine oli luhta läinud, kuid uus siht, 9h, võibolla. Üha valgeneva päevaga tõusus tiba ka kiirus. Finishisse tegime oma tavapärase jooskuspurdi, hoides kätest kinni. Aeg lõpuprotokolli - 9h. Ehk et lõpetasime 5.20. Saime toas mõned meened ja otsustasime ka ikkagi sauna minna. Ainult Oss ja Kairu hakkasid kohe ära sõitma. Nende plaan Talna minna aga ei läinud eriti sujuvalt. Esiteks meenus Kairule, et tal polnud võtmeid kaasa, nii et ta pidi vist Viljandisse vanemaid otsima minema. Oss aga suutis kogematta kiirust ületades trahvi saada.
Saun oli aga äge! Leiliruum oli ülisuur ja väga soe. See võttis mult viimasegi energiapiisa, nii et ma ei suutnud seistes dushatagi - vahepeal istusin. Sel ajal, kui viimased pesid, riietasid ja jutustasid teise tiimiga, lamasin mina pingil ja suigatasin. See mõni minut aga oli abiks.
Enne minekut vaatasin veel korra leaderboardi ja muutusin veel murelikumaks - poodium tundus kahtlane.
Autoga pidi sõitma hakkama mina. Hakkasin tasapisi Batteryeid limpsama, mida saime lõpukinkekotist kui ka alguses loosiauhinnaga võites, ning tiksusin suht edukalt. Teised magasid momentselt, Lauri nt oli kõik tagasisõidu tunnid pildiloleval olekus, ainult pea kõikus kahele poole.
Tartusse jõudse suutsin tiimi meelitada ronimisvõistlust vaatama minema. Et kell oli veel varajane, siis aja parajaks löömiseks käisime veel autopesulas ning Lõunakeskuses.
Ronimisvõistlus oli äge. Kohtasin paari tuttavat Rakvere ronijat ja üks kohtunikest oli ammu teada-tuntud. Kahjuks tahtsid teised tiimiliikmed varsti edasi minna. Poolel teel väsisin vaatamata energiajookidele ära ja vahetasime Arxxxiga rooli.
Tagasi Öörännaku juurde. Rajaks oli nii asfaltit, kruusa, lumiseid metsaradu kui ebatasast lehmateed. Tore.
Tiim oli väga tubli, tegime imho päris head tempot. Aga pingerea tulemuses olen rängalt pettunud. Saime 4nda koha 8st. Algsest 5ndast kohast tõusime kõrgemale Kairuga esitatud protesti peale, miks osad me punktid kadunud olid.
Oma mätta otsast vaadates polnud mul mõned tunnid peale finishit enam füüsiliselt häda midagi. Scoutsrännaku, Ernade ja eelmise Öörännaku järel oli kehaline võimekus oluliselt madalam. Loomulikult oli uni ja jalad peale vähemalt 60km läbimist kangepoolsed. Aga ei mingeid ville ega ülihellasi jalataldu. Arvan, et Scoutsrännak andis väga hea põhja ja papude-uuteodavateagaheadesisetaldade kooslus töötas hästi. Kusjuures läksin rajale 2 papupaari strateegiaga, et poole peal vahetada, kuid see ei osutunudki vajalikuks. Vahetasin küll sisetallad, sokid ja viskasin kilekott-sokid minema, kuid jätsin samad papud.
Teistel oli aga raskem. Arxxx maadles juba XT-l kangeks kiskuvata jalgadega, kuid 6ndas punktis neelatud valuvaigistid päästsid palju - peale seda oli ta lõpuni nagu orav rattas (8 ja 9 punkti vahel, vist, võtsin ka Arxxxi vaadates igaks juhuks sama tableti - võibolla hoidiski see piinad ära). Vend Lauri hoidis esimestega kogu aeg tempot, kuid 10ndas rääkis, et tegelikult ikka väga väsinud. Väike Misha ja Oss... ei mäleta, aga tublid olid. :)
Omaette teema on Kairu, kes suurema osa teest seljavalu käes vaevles. Et tal ka ei vea. Arstile mineku ideest aga ei tulnudki midagi välja ja paari nädala pärast oli valu kadunud. Kairu, kas me peaks aga järgmise matka pärast mures olema?
Millest veel? Toitu (halvaakommid, võileivad jm) sai taas nati liiga palju, kuid mitte niivõrd, et see kotiraskusena lõpus tunda oleks andnud.
Saabusime esimestena. Ja vihm jäi lõpuks järele! Proovisin veidi tukastada, aga ei jäänud magama. Sättimist oli ka muidugi omajagu.
Tiimi koostamine, millega mu elu taas keeruliseks tehti, on omaette seiklus, kuid lõpuks jõudsid starti peale XT tiimi veel Oss, teine Lauri ja "kapten" Kairu (muidugi viimasena ;) ). Kärr, vaatamatta pikale etteteadmisele, suutis tööasjadega samal ajal puntrasse joosta. :(
Meie 7liikmeline sättis kõvasti, isegi Oss sai teiste lisariietega soojemalt pakitud. Bussi oodates (imestan, kuidas sellest soisest teest läbi sai, kui ära tulles üks autogi kinni jäi), mis meid kaugele starti pidi viima, tuju tõusis ja bussis oli meeleolu juba päris ülev. Mina vist räuskasin kõige kõvemini vanade seikluste ämbreid (kaasa arvatud jalgupidi_mudas_kinni_Xdream :D ) meenutades.
Päris-starti jõudes saime veel veidi oodata. Kes jõi teed-kohvi, kes istus metsaonnis lõkke ääres. Selgus, et läheme esimesena rajale (esitasime juba talvel palve, et tahaks asap rajale saada, sest Ossil kiire laevale) ja kui tiimipilt tehtud, 20.20 startisime.
Esimese punktini, kuhu viis kruusatee, vist oli kaart minu käes. Edasi lugesid Oss ja Väike Misha, kelle jaoks see oli esimene ühine võistlus. Mina vaatasin kaarti ainult aeg-ajalt.
Esimeses küünaldega märgitud punktis tuli kokku arvutada tähtedega läbisegi olevad numbrid. Messasime kaks vastust, sest käekirjast ei eraldanud S ja 5. Kumbki oli õige, sest teenisime max 100 punkti.
Teise punkti nimi oli Kalmistu ülesandega "Leia ringist oma meeskonnanimi. Nime taga asuv kood kirjutage paberile." Järgmised 100 punkti teenitud, nagu kõikidel tiimidel.
Kolmandas punktid ootas mälumäng. Küsimused olid rasked (küsimused-vastused siin) ja teenisime mõne õige pakkumisega ainult 40 punkti. Kindlasti on mälumäng, kui Öörännakule veel minek, parendamist vajav koht. Ehk sõbrad kodudes Google ja telefoni kõrvale valmisolekusse?
Teiseks - kui ma õieti mäletan, jõudis meie suureks üllatuseks punkti veel üks tiim (kes oli startinud 21.00?). Imestasime nende kiiruse üle.
Punkt 4 - Suund. Kui ma õigesti aru saan, siis pidi ilmakaari määrama. Selleks ajaks, kui mina künka tippu jõudsin, oli see juba tehtud nii et teenitud 100 punkti puhtalt teiste töö. :)
Punkt 5 - Pommirada. Pidime leidma ja märgistama teatud alal ohtlikud objektid. Rajale läksid Oss, Laurid ja mina. Aga protsess ei võtnud kuigi kaua, sest kõige ees liikuv Oss, kes olevat sõjaväes demineerimisrühmas olnud, tegi esimese 4m peal pauku (pärast tegime nalja, et küllap Eesti demineerijate taktika ongi/oligi, et noored ajateenijad saadetakse lihtsalt miiniväljale jooksma :D ). Teenisime 0 punkti ja olin väga pettunud. Teadsin, et poodiumikonkurentsis püsimine oli nüüd kahtluse all. Pealegi oli meie lahkudes punkti saabumas järgmise tiim.
Tee valimine punkti 6 varastas ka meilt palju minuteid, kuid otsustasime siiski loomade poolt ülessongitud välja mööda minna (kuskil juba oli sarnast rada mööda liigutud, kus ka elektrikarjus oli ja teine Lauri sellest omale lisasärtsu tõmbas). Lõpuks jõudsime Airsofti punkti. Proovilaske läksid tegema Arxxx, teine Lauri ja Oss. Mina, kes ma olin veidi enne harjutamas käinud, ei läinudki. Võistluslasud tegi vist teine Lauri?
Teenisime 72 punkti, mis alguses ei tundunud väga vähe, kuid tulemusi vaadates näen, et raske raja tiimidest kõige halvem tulemus.
Täiendasime veevarusi ja 7ndat, kauguse mõõtmise punkti otsima. Pool tiimi nuputas ja arvutas tiigi pikkust detsimeetri täpsusega, kuid mina, kes ei osanud kaasa rääkida, vahetasin oma jalatside sisetaldasi (osutus heaks mõtteks). Tuli 90 punkti 100st. Kolm tiimi said parema tulemuse, kuid see vahe oli väike, nii et tiim tegi siin väga head tööd.
Kuna mu jalgade pakkimine võttis aega, lasin tiimil eest ära minna. Varsti jõudis kohale tiim Nürro1. Millegi pärast ei leidnud nad punkti üles (võibolla seetõttu, et üldiselt olid kõik punktid elava tulega tähistatud, aga siinne lõkkease oli kustunud), vaid keerasid metsasihile seda otsima. Nad ka küsisid, kus punkt on, kuid pidin viisakalt vastamast keelduma, kuna tegu konkurentidega. Siiski pidid nad mingi hetk punkti leidma, sest nad on teeninud max 100 punkti.
Punkti 8, nimega Valgus, läks sirge kruusatee. Jooksin, kuni jõudsin tiimile järele ja rääkisin oma kokkupuutest. Jällegi imestasin nende liikumiskiiruse üle. Varsti nägime metsas valguskuma ehk punkti. Pidime arvutama sama päeva aja koidust ehani. Mobiilne internet vist aitas, sest teenisime kõige rohkem punkte - 146. :) Punktist välja tulles nägime põõsas kükitamas kahtlasi tegelasi, kaamera õlal. Tõenäoliselt tegid korrladajad filmi (lõppude lõpuks on ju Adasti videoteenuste firma).
9s, nooleviske punkt, oli kaugel, kuid sinna me saime. Nooli viskasin vist mina. Taas oli lauaks sektorid, mitte ringid, kuid kohtunikud ütlesid, et loevad punkte oma süsteemi järgi. Tore, sest kõik mu nooled maandusid suurte numbrite kõrvale. Kokku teenisime 39punkti. Rahuldav, vähemalt ei saanud keegi rohkem, vaid üks raske ja kerge raja tiim said sama tulemuse.
Kuskil sealkandis nägime ka ainsat tiimi rajal, mitte punkti vahetus läheduses. Kummaline oli, et nad tulid meile vastu. Katsusime leida nende liikumissuuna loogikat/põhjust, kuid ei suutnud.
10s punkt oli ka kaugel. Pealegi valmistas veidi probleeme täpse koha leidmine - tiirutasime enne ümber kahe suure hoone, kuni õige majavare leidsime. Punkti küsimus oli "Kui kaugel linnulennult on Kautsi-Nõiariik (talumaja) Suunapuntist (km)". Meie messisime vastuseks 12,5km (kell oli siis kl 04.48, kohe hakkas valgemaks minema). Õige vastus oli aga 20,2km. Teenisime väga vähe punkte, 23. Midagi aga tegime vist valesti (kogematta mõõtsime valest punktist?), sest joonlauaga mõõtmine ja kaardi mõõtkava arvestades konverteerimine ei ole raske. Küllap oli tähelepanuvõime jm selleks ajaks alanenud.
Järele jäi veel finishisse jõudmine. Eesmärgiks olnud 8h sisse jõudmine oli luhta läinud, kuid uus siht, 9h, võibolla. Üha valgeneva päevaga tõusus tiba ka kiirus. Finishisse tegime oma tavapärase jooskuspurdi, hoides kätest kinni. Aeg lõpuprotokolli - 9h. Ehk et lõpetasime 5.20. Saime toas mõned meened ja otsustasime ka ikkagi sauna minna. Ainult Oss ja Kairu hakkasid kohe ära sõitma. Nende plaan Talna minna aga ei läinud eriti sujuvalt. Esiteks meenus Kairule, et tal polnud võtmeid kaasa, nii et ta pidi vist Viljandisse vanemaid otsima minema. Oss aga suutis kogematta kiirust ületades trahvi saada.
Saun oli aga äge! Leiliruum oli ülisuur ja väga soe. See võttis mult viimasegi energiapiisa, nii et ma ei suutnud seistes dushatagi - vahepeal istusin. Sel ajal, kui viimased pesid, riietasid ja jutustasid teise tiimiga, lamasin mina pingil ja suigatasin. See mõni minut aga oli abiks.
Enne minekut vaatasin veel korra leaderboardi ja muutusin veel murelikumaks - poodium tundus kahtlane.
Autoga pidi sõitma hakkama mina. Hakkasin tasapisi Batteryeid limpsama, mida saime lõpukinkekotist kui ka alguses loosiauhinnaga võites, ning tiksusin suht edukalt. Teised magasid momentselt, Lauri nt oli kõik tagasisõidu tunnid pildiloleval olekus, ainult pea kõikus kahele poole.
Tartusse jõudse suutsin tiimi meelitada ronimisvõistlust vaatama minema. Et kell oli veel varajane, siis aja parajaks löömiseks käisime veel autopesulas ning Lõunakeskuses.
Ronimisvõistlus oli äge. Kohtasin paari tuttavat Rakvere ronijat ja üks kohtunikest oli ammu teada-tuntud. Kahjuks tahtsid teised tiimiliikmed varsti edasi minna. Poolel teel väsisin vaatamata energiajookidele ära ja vahetasime Arxxxiga rooli.
Tagasi Öörännaku juurde. Rajaks oli nii asfaltit, kruusa, lumiseid metsaradu kui ebatasast lehmateed. Tore.
Tiim oli väga tubli, tegime imho päris head tempot. Aga pingerea tulemuses olen rängalt pettunud. Saime 4nda koha 8st. Algsest 5ndast kohast tõusime kõrgemale Kairuga esitatud protesti peale, miks osad me punktid kadunud olid.
Oma mätta otsast vaadates polnud mul mõned tunnid peale finishit enam füüsiliselt häda midagi. Scoutsrännaku, Ernade ja eelmise Öörännaku järel oli kehaline võimekus oluliselt madalam. Loomulikult oli uni ja jalad peale vähemalt 60km läbimist kangepoolsed. Aga ei mingeid ville ega ülihellasi jalataldu. Arvan, et Scoutsrännak andis väga hea põhja ja papude-uuteodavateagaheadesisetaldade kooslus töötas hästi. Kusjuures läksin rajale 2 papupaari strateegiaga, et poole peal vahetada, kuid see ei osutunudki vajalikuks. Vahetasin küll sisetallad, sokid ja viskasin kilekott-sokid minema, kuid jätsin samad papud.
Teistel oli aga raskem. Arxxx maadles juba XT-l kangeks kiskuvata jalgadega, kuid 6ndas punktis neelatud valuvaigistid päästsid palju - peale seda oli ta lõpuni nagu orav rattas (8 ja 9 punkti vahel, vist, võtsin ka Arxxxi vaadates igaks juhuks sama tableti - võibolla hoidiski see piinad ära). Vend Lauri hoidis esimestega kogu aeg tempot, kuid 10ndas rääkis, et tegelikult ikka väga väsinud. Väike Misha ja Oss... ei mäleta, aga tublid olid. :)
Omaette teema on Kairu, kes suurema osa teest seljavalu käes vaevles. Et tal ka ei vea. Arstile mineku ideest aga ei tulnudki midagi välja ja paari nädala pärast oli valu kadunud. Kairu, kas me peaks aga järgmise matka pärast mures olema?
Millest veel? Toitu (halvaakommid, võileivad jm) sai taas nati liiga palju, kuid mitte niivõrd, et see kotiraskusena lõpus tunda oleks andnud.
