Friday, April 5, 2013

Scoutsrännak 2013

Tegingi eile nii Scoutsrännak 2013 läbi. 10s üleüldse, minu jaoks teine. Eelmine kord käisin 2011 kohutava tulemusega - lõpetasin ajaga umb 5h45min ja jalataldade valuga, mis võrreldav Erna matka järelmaitsega. 

Seekord oli ettevalmistus ehk tiba parem. Üks vähestest asjadest, mida oleks rohkem tahtnud, oli eelnev uni - 6h. Start pidi Paldiskist olema 9 (lükkus umb 15min edasi), aga olin platsis enne 8t.

Kuigi läksin rajale arvamusega, et 4h sisse ma ei mahu, see siiski juhtus! Lõpetasin 30km, 15+kg seljas, ajaga 3h49min! Sain medali, mida jagati alla 4h lõpetanud tsiviilidele. Jõustruktuuride esindajad, kes pidid olema vormis, saabastega ja vedama relva, teenisid medali 4h30min sees lõpetades. Eraisikuid tundus laiguliste armee vahel siiski vähe olema.

2 eelmist päeva olid erinevatel põhjustel nigelad, kuid selleks neljapäevaks langesid tähed kokku. Ilm oli ilus päikseline, eelnev öö -5C oli raja mõnusalt tahkeks teinud. Üks põhjustest kohe stardis liduma pista ja eesmistega liikuda oligi tahkete maastikuradade nautimise võimalus. Mida rohken jalapaare maad sonkis, seda hullemaks see läks. Kuigi ka mina sain veidi mudas ja pehmes lumes sombata, olid teeolud kahtlemata kordades ullemad viimaste jaoks.

Varustus töötas hästi. Vanad crosscountry NewBalance'd villase sokiga - (y). Lõpus jalatallad andsid muidugi tunda, aga ei midagi rasket. Villiakatisi võis tekkida, kuid mitte rohkem.
3 kihti ülakehal sobis temperatuuriga ästi. Mütsi pähe-maha vahetusega sai eluolu edukalt sättida.
Lowe Alpine kott 5x2l veega täidetud CocaCola pudelite ja muud kolaga istus seljas ästi.

Liikusin üksi. Mõnes sektsioonis võtsin mõned tempotegijateks, mis töötas päris korralikult. Jooksin ja kõndisin vaheldumisi, mis tundub, et oli ok strateegia. Korra tundus see mõttetu. Motivatsioon langes, kui väidetava 16km punkti juures oli aega kulunud umb 2h15min. 11km juures oli aeg veel ok olnud ja ma ei tundnud, et oleksin järsku kõvasti aeglasemaks jäänud. Lõpus lauas meestega rääkides üks puistas, et tema tallaanduri põhjal oli punkt umbes 18km peal, mis tundub loogilisem. Ka teised km märked tundusid mulle kummalised, kuid neil polnud suurt tähtsust. 21km punktis sai aga mustikakisselli, mis oli super!

Mis veel oli üllatav, et vaatamatta rajal tarbutud umb 1,5l vedelikele oli vett vaja lasta vaid korra, ja seda 6ndal km, kui see oli mind stardist pinnima hakanud. Miks see oluline on, on näide, kui raske oli aega tagasi teha - grupp, kellega liikusin kuni 6km-ni, oli mu silmist jäädavalt kadunud. Isegi iljem, kui viskasin vaid korraks koti seljast, et sealt banaani võtta, oli eest läinud meeste kinni püüdmine raske. Veel iljem, kui kotist kommi püüdsin, tegin seda targalt - liikudes. Kommideks olid arahiis sokoladis, mida trbisin umb 100g. Veel sõin rajal olles 1 banaani.

Finishis saadud medali ja diplomi järel oli üllatuse tõttu meeleolu ea. Limpsisin veidi teed ja kuulasin minu auks välja aetud sõjaväe orkestrit. Peale dushi ka seljankat nautides leidsin lauast head mehed Ove ja Silveri, kes mind tagasi Talna tõid.

Tänane päev on olnud vähem aktiivsem, kuid mitte seiklustevaene. Ommikul oli asja Hiiule, kus väike op tehti. Loodetavalt armistub auk kõhus kiirelt, sest uued üritused ootavad.

Friday, March 29, 2013

Ikka alla lati

Nädal veel Scoutsrännakuni. Veel on 2 trenni eelpostitatule lisaks teha saanud.
Teisip 26.3:
Muutsin jalanõusid - pistsin varba otsa vanad NewBalanci maastikutossud. Palju parem. See tähendab, et kuigi plaanisin need omme raske südamega minema visata, pean nüüd neile pagasis koha leidma ja Eesti tooma.
Raskendasin aga kotti oletavalt 15kg-ni (selle teema juurde tulen tagasi). Seetõttu vähendasin ka distantsi - 10km seekord. Läbimiseks kulus umb 95min, mis pole sugugi ea. Kaasa tuli ka sõber (mitte seljakotiga), mis tegi läbimise lõbusamaks. Kas ta oli pidurdavaks või motiveerivaks, ei tea. Mõnel sektsioonil olin sunnitud jooksma, mõnel veidi aeglasemalt liikuma. Üldiselt aga oleks ka üksi olles sama resultaadi teinud.

Neljap 28.3:
Lisasin kg ja umb 5km ning NewBalancid hoidsid mu jalgu selle 15kg ajal õnnelikud. Scoutsil muidugi vaevalt jalad samamoodi kuivad saab hoida. Täna oli ka õrn lumesadu (kevad taas läinud, nüüdseks maa valge), mis lõpuosas pimedas isegi libedust pakkus, kuid Scoutsi oludest ikkagi kaugel. Seekordne rada sisaldas rohkem märkimisväärseid tõuse ja langusi. Kodus tagasi umb 2h15min-2h20min pärast. Joosta sai tegelikult vähevõitu. Oma rolli mängis eilne, kus ka päris mitu tundi jalgadel mööda Heidelbergi sai kõmbitud. Põlved jm polnud väga vaimustatud survest.

Oli ka hää üllatus. Kaalusin täna juppaaval oma ballasti üle ja ohoo! Teisel trennil oli seljas tegelikult umbes 18kg, täna kolmandal 19kg! Niipalju massi pole Scoutsil vaja.

Siiski on medalilootus peaaegu et kustunud. :S Isegi ideaaltingimustes oleks mul 4h sisse mahtumine vääga suure ehkuga.

Monday, March 25, 2013

Underperformer

Kuna Scoutsrännakuni pole enam 2t nädalatki, ajasin end eile metsa. Valisin googlemapsis ligikaudu 10km raja, ajasin umb 10kg seljakoti selga, kus veega täidetud pudelid jm kama, ning vudima.

Ilm ja rada olid kuivad. Tuul oli külm, kuid vastukaaluks oli ka vahepeal päikest näha. 1h41min pärast olin kodus tagasi, läbinuna 12+km. Scoutsrändajad teenivad medali, kui läbivad 30+km alla 4 tunni. Selle trenni põhjal mul see võimalik ei oleks. 

Mõned mõtteterad:
- eilne motivatsioon joosta oli madal, kuigi energiat oleks leidnud. äkki Scoutsil mot parem.
- liikusin Eesti mõistes mägedes. Scoutsil mäletamisväärselt selliseid tõuse ei ole.
- proovisin saapaid, kuid ei veendunud nende õigsuses. joosta halb, ja juba peale 12km läbimist andsid jalatallad õrnalt tunda.
- kott oli 10kg koormaga täitsa ok. 15kg on muidugi teine tase.
- olen suht veenudnud, et Scoutsi rada saab olema taas mudastes sulalumelompides, mis teeb loo jalgadele oluliselt nõudlikumaks. mis jalatsid küll oleks ead?
- jõin ainult umb 0.5l ja sõin 1 banaani. uvitav, mida-palju Scoutsile võtta...

Monday, March 4, 2013

2013 esimesed plaanid

Nii... täpselt 1 kuu Scoutsrännak 2013ni. Täpselt 2 kuud seitsmenda Öörännakuni. Tiba rohkem on aega paari teise ürituseni. Tea, kas jõuab kuhugi.

Sunday, August 19, 2012

Ajakirjanduses!?

Mõni päev tagasi sain üllatuse - meili, kus vana tuttav kirjutas, kuidas ta mind ja teisi oma tuttavaid lehes nägi. Järeleuurimise tulemusel sain alloleva humoorika pildi:
Sõmeru valla lehest, väidetavalt. Vähemalt pole Õhtulehest. :)
UPDATE:
Rada, kus käisime (kaart kroppitud RMK lehel olevast)

Sunday, August 5, 2012

Salomoni maastikojooksul 2. koht!

Vat see oli küll nüüd üllatus - 10km Salomoni maasikujooksu rahvadistantsil saavutasin eile 2. koha! Jooksjaid oli küll ka ainult 12, ja needki enamasti pühapäevajooksjad, aga ikkagi.  :)
Pikemalt. Ommik oli unine, kuni stardini. Vihma sadas hoogsalt kuni poole autosõiduni Lahemaale, Kolgakülla, ja tundus, et tuleb niiske jooks. Regamine käis kohapeal ülilihtsalt ja -kiirelt ning jättis ootamatult palju aega niisama-olemiseks. Päike akkas ka võimust võtma, mistõttu panin lühikesed.
Start ülesmäge oli ok (kusjuures ma ei pannudki tähele, et ülesmäge - finishis võitjaga rääkides juhtis ta sellele tähelepanu, et tal oli raske algus - olevat krossivõistlusel esmakordselt). Alguses võttis liidripositsiooni oranzi särgiga soomlane ja ka üks rohesärk möödus, kuid rohesärgi seljatasime vennaga juba vähem kui 50m pärast ja mõnesaja m pärast loovutas koha ka oranz. Jooksime mõne aja koos liidrpaarina, kuni vend eest hakkas minema. Esimesed 5km oli sündmustevaene - möödusime 2st maratoonorist, männimetsa vahel kulgev rada oli lauge, kuiv ja hästi märgistatud. Seikluslikumaks läks peale 5km joogipunkti, kust lonksu vett võtsin. Tagant lähenes ja möödus sinise särgiga noor poiss ja 6-7km juures läks ta ka vennast mööda, kes oli vahe minuga paari-kolmesaja meetriseks venitanud. Sinisärgi möödummise järel vähenes venna tempo aga järsult ja ei läinud kaua, kui ka mina tast möödusin ja oma kolmanda positsiooni teise vastu vahetasin. Vahe meie vahel kasvas väga kiiresti. Varsti hakkas aga rajatähistus tähelepanu nõudma, ja kuna rada läks künklikumaks ja võttis rohkem võhmale, seda rohkem tähelepanuvõime ka nõrgenes. Sinisärk oli kadunud, et teda jälgida. Korra astusin valele rajale, kuid avastasin vea kohe ja eksimus maksis vaid mõned meetrid. Varsti peale veel paari kurvi tuli silt "21km / 42km". 10km puudumine tegi murelikuks ja nii ma jäin seisma ja mõtlesin, kas edasi, tagasi v kuhu? Mõnikend sek oodanud, nägin eemal künkal Laurit, vist, (iljem selgus, et tema mind ei näinud) ja otsustasin rajal jätkata. Läheduses oli ka maratonimatkaja, kellelt küsisin 10km raja kohta, kuid ta ei teadnud sellest midagi. Igatahes tegin õige otsuse jätkamaks sama rada, sest varsti oli näha parklat ja finishit. Lõpetasin ajaga 47.47. Surusime võitjaga kätt, keegi Marko ajaga midagi 46min vist, ja jäin venda ootama. Üllatusena tuli järgmisena finishisse oranz soomlane. Küsisin, kas nägi nr 8t, aga ei. Kui veel lõpetajaid tuli, muutusin murelikuks ja akkasin rada mööda tagasi minema. Üks tüüp ütles, et jooksis koos mu vennaga, et vend vedas ta metsa, sadu meetreid valesti. Vend pidavat kohe ta taga olema, aga ei kedagi. Läksin veel mõned sajad m tagasi, kuid venda pold. Naastes finishipaika, oli vend kohal. Tulnud kuskilt X suunast (ei tuld sama teed, mille võttis mees, kella ta eksitanud) ja seetõttu ei saanud kirja ka aega. Ses mõttes jama sündmuste käik - oli 3ndal kohal, 4s küll jälitas, kuid oli ikkagi hea positsioon. Kuskil seal, kus ma teda viimati nägin, pidi ta rajaga eksima ja kaotas kõik.
Käisime läbi saunast, kus sai soomalstega mõni sõna vahetatud (kuidas soomes jooksmine väga popiks muutunud, kuidas temagi alles aasta tagasi alustas, kuidas seal palju ja uvitavaid jookse tehakse jm) (üldse oli palju välismaalasi, arvestades, kui vähe oli osalejaid), sõime seljankat ja vaatasime ära autasustamise - Lauri sai loosiauhinnaks (või äkki anti lohutuseks?) joogipudeli. Auhindu said ainult 3 parimat maratoonorit ja loosiauhindu oli 3. Seda kohta ma kodukalt ei mäletanud, et rahvajooksu võitjad ei saa mingit tunnustust, ja nii raiskasin tühja ootamisega aega. Kuid polnud hullu - ilm oli hea, koht metsas ja supp ea. Enne tulemist viskasin Randy Korbile veel hea jooksu eest (kuigi rada oli väga lihtne, eriti võrreldes Valgehobusemäega, ja raja tähistus jättis kohati soovida - ka võitja rääkis, et mõned kohad panid mõtlema, ja seda oli eel kuulda) käppa ja minek.

Aru ma ei taipa, kuidas nii vähe osalejaid oli! Vist veel vähem, kui eelmisel aastal Valgehobusemäel. Kas ommikune vesine ilm ehmatas uvilisi? Kas XT sport, mis peaks olema outdoor võistluste korraldajate seas arvestatav tegija (teeb ju aastas palju ja mitmesuguseid võistlusi, nagu veel paadisõit, orienteerumine jm) eesti ühe parima seiklussportlase eestvedamisega, pole selle ürituse promomiseks piisavalt suure rahakotiga? Või on eesti krossijooks tõesti nii nukras seisus? Nagu ka eelmisel aastal, oli mararatonijooksjaid rohkem - 40.

Wednesday, August 1, 2012

2h/40km maastikuratast

Kuna sai end vennaga regatud 4ndal augusti XTspordi korraldatavale Salomon Maastikumaratoni 10km Rahvajooksu distantsile... oot-oot, uuendus nende kodukal näitab, et Lahemaal Kuusalu vallas Kolgakülas (Kairu, kellel kuskil sealkandis lapsepõlvekodu, jäi peale Otepää seiklust aigeks ja ei saagi ühineda) toimuva jooksu täpsem pikkus on 9.5km... enivei, kuna sai regatud, sunnib südametunnistus selleks tiba ka valmistuma. Soovides jalataldu ja põlvi säästa, kuid siiski piisav koormus võtta, avanes sobiv võimalus täitmaks plaani, mis tekkis täpselt 2 nädalat tagasi Kerstiga jalgrattamatka tehes - ring, mille tegime (ja eelmisel suvel ka Arxiga), võimalikult kiiresti rattaga läbida. Randa jm kõrvalepõiked maha lahutades, on ring google.mapsi arvutustel ja rattakompuutri lugemisel 38-39km.
Minu soov oli see läbida 2 tunniga. Ühest küljest muidugi naljategu -  keskmine kiirus ju aint 20km/h. Aga ma pole nii pikka pingelist sõitu teab mis ajast teinud, kui üldse, ja selline teadmatus, kui palju ma jaksan peale esimest vahepausideta tundi, sundis mind jätma veidi varu ja jääma ilusa ümmargune 2h juurde.
Ratta värskelt õlitanuna asusin peale kl 5t rajale. Enne oli parajalt vihma tulnud, kuid sel etkel tuli välja päike. Olnud vihm mulle ei meeldinud. Mitte, et rada pehmemaks või mudaseks läks - vastupidi, muda teeb kõik lõbusamaks, vaid et õhk oli palju mõnusam hingata. Kui peaks tulema jooksupäeval peaks tulema irmus palavus, poleks sellega niivõrd arjunud. Proovisin omalt poolt sõitu endale soojemaks teha, pannes selga 2 sooja kihti, kuid ei tundnud, et see kuuma ilma oleks võrreldavalt simuleerinud.
Algus, nagu ikka, oli kerge. Peale 10km hakkasin üle pika aja tundma vasakut põlve. See andis tunda kuni lõpuni, tehes mind ettevaatlikuks, kuid usun, et suutsin end siiski oida piiril ja mitte teda liialt suruda.
Kiirusele põlv mõjus, kuid marginaalselt. Esimese 20kmi, kuni Mahu sadamani, pole tegelikult midagi viriseda. Põhiliselt ebatasastel kruusa- ja mullateedel kulgenud teekond oli läbitud 51 minutiga. Tagasitee sai kurnavam. Nüüd oli päris tugev tuul vastu, rohkem ülesmäge, põlv oli kohati jõetu ja umb 11km enne lõppu tuli ull nälg kallale. Vähemalt oli kaasas liiter vett, mis osutus täpselt vajalikuks hulgaks (olin end ka enne starti vett aegamisi täis tankinud). 1-2 müslibatooni aga oleks tõenäoliselt ea boosti andnud.
Finishiaeg polnud aga nii nigel, kui kartsin - 1h50min. Tagasitee oli "vaid" tunnine. Eesmärgi täitmise rõõmu ületas aga valmis toidu leidmine! Aruldase liigutusena sõin enne dushamist. Palju.
Kui valmis ma nüüd Valgejõe ürgoru kallastel jooksma olen, ei tea. Võhmaga seekord ka mingit küsimust ei olnud. Jalad peaks olema ka võimelised 10km ikka läbi jooksma, kuigi kohutavas seisus jalatsid hakkavad jalataldu kindlasti piinama. Põhiküsimus on, kui kiiresti ma joosta suudan? Oskan ma energiat optimaaslet jaotada? Kui palju tõuse-langusi rajal on?
Rääkides rattarajast, siis eelmisel aastal Arxiga tehtud matk pidi siin blogis koomiks-postitusena ka kajastuma. Siiani pole see teoks saanud, kuid lähiajal teen lõpuks ära. :)