Loll, loll, loll!!! Mis mõte see oli minna A-raja rulluisu osale uiskudeta!?!?
Kõik algas ilusti. Hommik sujus ja täpselt 9ks jõudsime Tabasalu spordikompleksi kõrval pargitud. Asjad said võetud, Arxxx sai ümber registreeritud Kuldariga, varustusalal asjad sätitud, number 104 kinnitatud. Kuna radade vahetusel oli vaja vahetade nime, olime seekord nimega "Vaprad sõbrad". Stardikoridoris oli taas meie koht täiesti lõpus, millega me juba harjunud oleme. :)
Stardijärgne jooksukross oli ohtlikul rajal, kuid läbisime selle õnnelikult. Rulluiskude jalga panemise alast möödudes tundsime ennast mõne minuti ässadena, sest edastasime enamusi. :D Aga nagu arvata, libisesid kõik meist järnevate kilomeetrite jooksul mööda.
Tegelikult oletasin ma, et sprindil on ehk 4 km rulli. Tegelik 14 km oli natuke valus üllatus. Mõne km jooksime, siis hakkasid Kuldari jalad 101 kohast häda tegema. Edasi kulgesime jooksu ja jalutamist vahetades. Lisaülesandele jõudsime viimastena, kuid maakondade äraarvamine läks meil suht ladusalt ja viimastena me punktist ei lahkunud. Järgmiseks punktiks olime aga teistest juba pool kuni tund maas. Sellega oli meie võistluse käik otsustatud. Peale tohutu tagaoleku olime ka samapalju rohkem kurnatud.
Coasteleering oli ootamatu ja seetõttu elamusi pakkuv. Kuldar kukutas telefoni kondoomi panema hakates hoopis vette. Auts. Sumpamist vahejuhtum ei pidurdanud. Piduriks olin mina, kes taga lonkis. Sadu meetreid kuni vööni vees liikuda polegi nii kerge. Pealegi hakkasid kimbutama janu ja nälg. Sumpamise kurnatusest ei taastunud ma enne paari tundi.
Lõpuks vahetusalasse jõudnuna sõime - jõime ja läksime kindlalt viimast kohta hoides rattaga kimama. Minu tempo lõppes aga "väga väikesel metsarajal". Olin väsinud ja sõitsin ettevaatlikult, jäädes teistest mõnevõrra maha. Metsast välja saades seis paranes. Rattaralli legendilugeja oli taas Oss, kes sel puhul minu spidokaga rattaga sõitis. Harku järve ääres tundsin ära tuttavad kohad Harku järve jooksust.
Kanuule meid enam ei lastud ja tegime teise rattaralli kohe otsa, kui olime poole korraldajate spordijoogipaagist tühjaks imenud. Enne kõrkjate vahele jõudmist ajas meil harja punaseks viiene bemm, kes haljasalal kihutas ja seal oma tagasillaveo trikke tiirutades tegema hakkas. Oleks meil vaid Molotovi kokteil olnud...
Kõrkajate vahel juhtus väike intsident Ossi rattalt keti maha jooksmise näol, kuid see oli põgus viivitus. Karjääris seigledes tegime ära ka lisaülesande - kivitassimise. Meie lahendus olevat olnud ainulaadne - minu soovitusel tegime kahest rattast katamaraani ja panime kivi kahele pulgale toetuma. Hiljem mõeldes oleks tegelikult kiirem olnud ühe ratta kasutus, oleks lihtsalt tasakaalus hoidnud kivi.
Jalgsi osale meid jälle ei lastud ja algas tee finishi poole. Hetkeks tabas meid segadus, kuid usaldasime teiste tiimide suunavalikut. Vahepeal kihutasin, korra sõitsin mäest alla 30 km/h piirangu alas 33ga. :D
Lõpus tuli stardis olnud künklik koridor veel rattaga läbida, enne kui viimasele lisaülesandele sai. Sinna pidin minema mina. Seinaronimine! Jess, seda olen ammu tahtnud proovida. Kuigi pehme tallaga tossud polnud ronimiseks parim valik, sain enam vähem hakkama. Mingit kõrguse või kukkumiskartust ei olnud aega põdeda. Mida ma alguses alt vaadanud polnud, et valitud esimesel rajal oli üleval enne punast puudutamist vajavat lehte klotsidest hõredam ala. See valmistas mulle probleeme. Olin üles jõudes juba nii väsinud, et ei jaksanud ennast tõmmata-lükata. Küsisin, kas julgestusköiest tohib haarata, aga sain eitava vastuse. Tegin siis paberini jõudmise ürituse... ja nagu kartsingi, kukkusin. Ronisin poolelt seinast taas üles, mõtlesin natuke enne murekohta, "unustasin" köielt võtmise keelu, haarasin sellest ja hüppasin paberini ära. Sealt finishini polnud enam midagi.
Rattapesu ja söömise järel liikusime koju ja selleks korraks saigi kõik. Minul jäi suhu siiski mõru maik. Kogusime vaid napilt üle poole punktidest. Kõik on muidugi minu süü, sest tahtsin A-rajale minna ja seda veel uiskudeta. B-rajal või uiskudega oleks kindlasti paremini läinud. Esimesel rattaosal leidsime ühest kohast kaks B-raja kaarti ka. Ei tea, äkki oli seal mingi tiim ära surnud. Vaatasime neid põgusalt ja ahhetasime "kui väike ja lühike".
Päris mitu korda küsiti meilt, kuidas me nii taga oleme, "kas juhtus mingi õnnetus". Meie vastus, et rulliosa jooksime, andis ammendava vastuse kõigile. Tegelikult nägime üht või kaht tiimi veel rulli osa jooksmas.
Oss tegi taas väga head kaardilugemist. :) Tubli nagu alati. Nagu paar korda mainitud, Arxxxi ei olnud - ta pidi kodus "ehitama". Asendust jõudsin küsida rohkem kui tosinalt inimeselt, kuni lõpuks Kuldar nõustus. Kuldar oli tubli. Enda sõnade järgi polnud ta trenni teinud 6 aastat ja suitsetamisegi jättis maha vaid poolteist kuud tagasi. Seetõttu ähvardas ta juba suht algusosa jooskul, et kui võistluse üle elab, annab teda sinna meelitanud isikutele kolki. :D Aga tegelikult talle elamus meeldis. :)
Toreda Gittaga kohtusime enne starti, rulluisul, kui ta mööda rallis, ja finishis. Mailit ja tema Titemammide tiimi ei näinud, aga neil oli koosseis ka muutustega. Kahju, Katit pole juba päris kaua näinud.
Tulemusest mööda vaadates oli aga siiski taas tore üritus. :) Seltskond oli vahva ja Xdream oma mitmekesiste radadega on ikkagi üks parimaid seiklusi.
