2 päeva

13-17 juulil Roosta puhkekülas aset leidev Surfilaager 2011 jäi vaatamata huvile plaanist välja, sest pilet tohutu kallis. See-eest on kohapeal üht-teist teha saanud.

12 juuli oli asjalik. Hommikul Talnas käik, enne kl 13t sealt juba tagasi ja valmis uueks reisiks. Väikese sebimise peale sai ette võetud matk Uljastele. Nagu mitmetest paikadest, on ka sealt emotsionaalselt mõrumagusaid mälestusi, kuid katsusin valust üle olla. Läksime matkarajale ja lausa 5se seltskonnaga. Alustasime ujumiskoha juurest, teadmata, kas see just päris start on, kuid kollased märgid me leidsime ja asusime jälitama. Algus oli rahulik, vahelduva tempoga liikusime mööda metsateed ja kes huvitatud, mugis marju. Jalutasime, kuna jõudsime teise asfaltteeni. Üritasime selgust saada, kust rada edasi läheb, kuid kuna märke enam polnud, oletasin, et olimegi raja alguses - üks osa, mida meie tulime, oli metsatee, rannaosas oli ehk U kurv ja mööda randa tagasi. See, et raja teine osa oli mööda järve kallast, tundus mulle kindlamana seetõttu, et tehes oma kolamise kõrvalepõikeid teeotsadesse, nägin ka neis kollaseid märke. Meil polnud muud kaarti, kui digikaga autoparklast võetud nigel piirkonnakaart, kuid väike abi orienteerumisel oli seegi. Igatahes - hakkasime sama teed pidi tagasi tulema, plaaniga pöörata kuskilt sisse. Tegime seda õige varsti ja rada viis meid rabani. Osad matkajad vaimustusid mustikatest ja nii venis see lõik kaua, eriti kuna turgatas mõte mammusi ka kaasa korjata.

Raba äärt mööda liikudes jõudsime Uljaste järveni ja selle kallast mööda jalutamine oli imho matka looduskauneim osa. Kuid kauaks seda polnud ja olimegi otsaga alguses. Kiire ujumaskäik ja edasi. Ujumise kohalt - imelik, aga paaril viimasel korral on soojale veele vaatamatta selles külm hakanud. Ükskõik, mis veekogus. Vähe nahapolstrit? 

Edasi kujunes plaaniks kambaga süüa. Pika väitluse käigus leppisime kokku menüü, poest läbi ja ühe matkaselli pesasse kokkama. Toit oli hea ja süüa sai palju, liiga palju. Arvati, et jalutasime umb 8km, sealhulgas kükid mustikate järele ja lisaks ujumine, kuid arvan, et energiat sai taastatud rohkem, kui kulutatud. Eriti tänu maitsvale mustikakoogile, mis sündis kaasa kogutud marjadest. Aga mis siis, tore oli, kuni keskööni. :)

Eile sai uus rattarehv sisse sõidetud ja uuesti proovitud rattalt jooksma minemist. Ratast sõitsin pea 4 nädala eest koostatud rajal, et tutvuda võõrama kandiga. Kuna rada sai koostatud puudujääkidega google.mapsi põhjal, siis loomulikult sai sõita 10km plaanitust rohkem - kokku tuli üle 33km. Liikumine polnud pidevkiire, vaid kohati aeglase tempoga kolamise sõit. Digikas oli kaasas, kuid midagi eriskummalist ei leidnud.

Kõrvalepõige metsa paljastas kitsede söögikoha ja selle kõrval oleva tornikese.

Kohe peale ratast läksin jooksma. Ja uuesti Kohtla-Nõmmel kogetud tunne - ei jaksa. Kohe päris raske. Jooksin mõne km ringi siiski ära, aga peale seda olin ka kutu. Ei mäletagi, millal võistlusväliset nii kurnatud. Tänaseks on aga kõik korras. Täna on söömise päev, sest homme peab kuidagi Kõrvemaa triatloni vastu pidama. Oi ma pelgan seda. Lähemalt järgmisel korral.