ERNA... OLI... RASKE...
VOODI...
(kolks)
Saturday, August 8, 2009
Thursday, August 6, 2009
Tähelepanu, valmis olla...
Asjad peaks olema orgunnitud. Stuff enam vähem pakitud. Toit valmis, mida vist sai liiga palju, tervele rügemendile. Joogimikstuur segatud. Vaim valmis. Vorm... eks homme näe. :P Kella 4 aeg start Erna poole. Kell juba päris palju, peaks kiirelt magama minema. Katile ka juhtnöörid meile toetuse jagamiseks antud, nii et muud vist polegi.
Unistus on mul, kel puudub kogemus, läbida rada 18 tunniga. 12+h liikumine, 1+h puhkused, 2+h kontrollpunktid-lisaülesanded, 2h takistuste läbimine ja vastutegevus, ülejäänud puhver.
Aga... väike parem sõrm on paistes ja punane ning kange ja tuim, kuid mädanevast kohast valus. Damn :S
Unistus on mul, kel puudub kogemus, läbida rada 18 tunniga. 12+h liikumine, 1+h puhkused, 2+h kontrollpunktid-lisaülesanded, 2h takistuste läbimine ja vastutegevus, ülejäänud puhver.
Aga... väike parem sõrm on paistes ja punane ning kange ja tuim, kuid mädanevast kohast valus. Damn :S
Wednesday, August 5, 2009
Surfilaud õhus, ehk seiklus Valgeranna moodi
Haa! Pärnust tagasi! Valgeranna seikluspark oli lahe! Tsipa detailsemalt.
Seiklema tulid Rakverest Väike Misha, mu põnnidest vend ja õde Lauri ja Lenne ning blogilugejatele juba tuttav ekstreemne energiajänku Marella, kelle Misha Põltsamaalt üles leidis. Tallinnast startisime mina ja Jaanus. Jaanus on üks tore poiss, kellega varem aastaid tööalaselt läbi käinud.
Me kõik jäime Valgeranda veidi hiljaks, kuid saime rajale siiski enne 11t. Rahvast oli üllatavalt palju. Ma polegi varem näinud, et nii sagedasti inimesi turnima vooriks. Suuri troppe aga ei tekkinud, vaid paar korda tuli võõraste taga veidi oodata. Üldiselt kulgesime oma rahvaga suht lähestikku, välja arvatud actiongirl Marella, kes esimesena startides pani nii kiirelt minema, et trossid tema järel kuumaks jäid. Lõpetas ta viimastest vähemalt pool tundi varem.
Rada oli täiesti jõukohane ja mõnus. Paljud elemendid kordusid, kuid oli ka paar mujal nägematut ülesannet. Meie tiimist ainukesena jäin mina korra julgestiga rippuma. See oli tegelt rumal viga - ei saanud jalgu rippuva köie plaadile ja käed libisesid veidi enne lõppu alla. Tõenäoliselt just seal vigastasin ma natuke oma väikest sõrme, rebides küüne ääre mõne mm lihast lahti. Õrnalt paistes ja valulik praegu (ei, loomulikult pole ma õige eesti mehena seda kohta millegagi puhastanud :D ), aga õnneks on mul hiirel sellele sõrmele tugi olemas. :D
5st rajast tegi Lenne 4, Lauri tegi 5ndast lühema ja teised said täiskomplektiga hakkama.
Järgnevaks plaanitud purjetamine jäi ära tuule puudumise tõttu. Kurb, kuid mis teha. Tegime mõne ujumistiiru ja läksime Steffanisse sööma. See pidi Pärnus kuum koht olema ning arvestades laudade täituvust, äkki isegi tõesti on. Ootasime pool tunnikest oma toite ja sõime pooled saiad ära. Põhitoitu jäi enamusel alles ja palusime kaasa. Kui mina sain neljalõigulisest pitsast kaasa 3, siis Marella vaid 1he. Ta hullab nagu "Over the Hedge" orav Hammy ja sööb vastavalt - palju ja kiirelt. Minu ühe viilu ajal oli tema alla neelanud juba 2 ja pool pizzaviilu. Aga ehk oli tal lihtsalt nii palju parem toit. :)
Steffanis toimus reisi teine verine intsident. Kohalik ettekandja kukutas maha portsu keraamikat. Üks topsik ründas oma lolli saviaju otsusega ka Marellat, kuid pidi alla vanduma. Marella, kes on nagu nais Chuck Norris, ei pidanud isegi puusa liigutama, et topsilt kõrv ära lüüa. Marella vaatas muidugi, et "ooo", ja hakkas ohvrit igast otsast näppima. Ühel hetkel suutis salakaval tass oma terava äärega Marella pöidlale pika lõike teha, kust paistis korra rohelist verd (haa, ma teadsin, et ta pole tavaline tüdruk!). Ta ei lasknud haaval ennast aga segada. :)
Käisime veel korra Valgerannas, kus osad meist ujusid. Väike Misha ja Lenne aga kibelesid koju ja hakkasime hargnema. Oli idee minna Roostale bowlingut ja piljardit mängima, aga Väike Misha keeldus ja Marella transport meie poolt oleks liiga ressursinõudlikuks läinud. Jätsime ka ise Roostale minemata, sest haigutused ronisid kallale. Olime Jaanusega vähe maganud, mina 4, tema natuke rohkem tunde. Tagasi sõites küsisin paarilt inimeselt igaks juhuks, kas piljardit tahetakse mängida, kuid seekord siiski mitte.
Üldiselt korda läinud päev. Inimesed said hästi läbi, ilm oli hea. Pilvine, kuid kuiv ja päike käis väljas. Paar üksikut piiska tuli, kuid enamus olid sel ajal nagunii ujumas. Järgmise korrani. :)
Seiklema tulid Rakverest Väike Misha, mu põnnidest vend ja õde Lauri ja Lenne ning blogilugejatele juba tuttav ekstreemne energiajänku Marella, kelle Misha Põltsamaalt üles leidis. Tallinnast startisime mina ja Jaanus. Jaanus on üks tore poiss, kellega varem aastaid tööalaselt läbi käinud.
Me kõik jäime Valgeranda veidi hiljaks, kuid saime rajale siiski enne 11t. Rahvast oli üllatavalt palju. Ma polegi varem näinud, et nii sagedasti inimesi turnima vooriks. Suuri troppe aga ei tekkinud, vaid paar korda tuli võõraste taga veidi oodata. Üldiselt kulgesime oma rahvaga suht lähestikku, välja arvatud actiongirl Marella, kes esimesena startides pani nii kiirelt minema, et trossid tema järel kuumaks jäid. Lõpetas ta viimastest vähemalt pool tundi varem.
Rada oli täiesti jõukohane ja mõnus. Paljud elemendid kordusid, kuid oli ka paar mujal nägematut ülesannet. Meie tiimist ainukesena jäin mina korra julgestiga rippuma. See oli tegelt rumal viga - ei saanud jalgu rippuva köie plaadile ja käed libisesid veidi enne lõppu alla. Tõenäoliselt just seal vigastasin ma natuke oma väikest sõrme, rebides küüne ääre mõne mm lihast lahti. Õrnalt paistes ja valulik praegu (ei, loomulikult pole ma õige eesti mehena seda kohta millegagi puhastanud :D ), aga õnneks on mul hiirel sellele sõrmele tugi olemas. :D
5st rajast tegi Lenne 4, Lauri tegi 5ndast lühema ja teised said täiskomplektiga hakkama.
Järgnevaks plaanitud purjetamine jäi ära tuule puudumise tõttu. Kurb, kuid mis teha. Tegime mõne ujumistiiru ja läksime Steffanisse sööma. See pidi Pärnus kuum koht olema ning arvestades laudade täituvust, äkki isegi tõesti on. Ootasime pool tunnikest oma toite ja sõime pooled saiad ära. Põhitoitu jäi enamusel alles ja palusime kaasa. Kui mina sain neljalõigulisest pitsast kaasa 3, siis Marella vaid 1he. Ta hullab nagu "Over the Hedge" orav Hammy ja sööb vastavalt - palju ja kiirelt. Minu ühe viilu ajal oli tema alla neelanud juba 2 ja pool pizzaviilu. Aga ehk oli tal lihtsalt nii palju parem toit. :)
Steffanis toimus reisi teine verine intsident. Kohalik ettekandja kukutas maha portsu keraamikat. Üks topsik ründas oma lolli saviaju otsusega ka Marellat, kuid pidi alla vanduma. Marella, kes on nagu nais Chuck Norris, ei pidanud isegi puusa liigutama, et topsilt kõrv ära lüüa. Marella vaatas muidugi, et "ooo", ja hakkas ohvrit igast otsast näppima. Ühel hetkel suutis salakaval tass oma terava äärega Marella pöidlale pika lõike teha, kust paistis korra rohelist verd (haa, ma teadsin, et ta pole tavaline tüdruk!). Ta ei lasknud haaval ennast aga segada. :)
Käisime veel korra Valgerannas, kus osad meist ujusid. Väike Misha ja Lenne aga kibelesid koju ja hakkasime hargnema. Oli idee minna Roostale bowlingut ja piljardit mängima, aga Väike Misha keeldus ja Marella transport meie poolt oleks liiga ressursinõudlikuks läinud. Jätsime ka ise Roostale minemata, sest haigutused ronisid kallale. Olime Jaanusega vähe maganud, mina 4, tema natuke rohkem tunde. Tagasi sõites küsisin paarilt inimeselt igaks juhuks, kas piljardit tahetakse mängida, kuid seekord siiski mitte.
Üldiselt korda läinud päev. Inimesed said hästi läbi, ilm oli hea. Pilvine, kuid kuiv ja päike käis väljas. Paar üksikut piiska tuli, kuid enamus olid sel ajal nagunii ujumas. Järgmise korrani. :)
Tuesday, August 4, 2009
Oh, naised...
Magan mina hommikul õndsat und, kui pinisema hakkab Beethoveni Fur Elise. Helistab Maili ja ütleb, et ta tahaks ikkagi Ernale tulla. Gosh! Muidugi on see hea uudis, kuid pidin nüüd natuke asju uuesti ringi mängima. Varsti sai ta ka teada, et üks lihtsa raja tiimikoht vabanes. Ja oligi mul pooleks päevaks tegevust - teha tiim ka sinna. But at the end of the day jõi kõik peaaegu paika. Ma ei suutnud inimesi niiviisi killustada, et kõik rahul oleksid ja nii pidin kahjuks Kärolinile ja Arxxxile kohtade puudumise tõttu ära ütlema. Minu vabandused!
Üliraske oli ka Pärnu reisile inimesi saada. Aga mõned on koos ja homme katsume Valgeranna vallutada. :)
Üliraske oli ka Pärnu reisile inimesi saada. Aga mõned on koos ja homme katsume Valgeranna vallutada. :)
Monday, August 3, 2009
Luuserite EI-d ja tegijate JAH-id
Jõusaalist tagasi, väsinud, kõht täis pugitud... räägime tänasest.
Päeval tööle jõudes sain Titemammide Katilt kirja, mis pakkus kohta Erna matkale. Nad olid Mailiga pidanud minema, kuid Katile tuli kangekaelsuse tõbi kallale. Füüsiliselt, mitte psüühiliselt. Nii et selleks aastaks tema minekul kriips peal ja vaja asendajat. Kuna mu üks põhimõtetest on "use the chance" ja Jim Carrey käskis on heas filmis "Yes Man" alati Jah öelda, ei saanud ma ka Kati pakkumisest keelduda.
Kuhu ma end küll mässisin... Reedel peame läbima keskmise, 60 km pikkuse matka. Võib olla olen mina nõrk, aga mulle tundub see päris suur number. Ometi oli mul juba kolme tunni pärast huvilisi/kanditaate rohkem, kui vaja. Ühest küljest setback, kuid teisest küljest huvilistele võimaluse andja oli Maili teade, kus ta ütles ka ennast mitte tulevat. Minu jaoks on see kaotus, sest Mailil on paari aastane kogemus ja vajalikud kompetentsid. Praeguste tiimiliikmete kohalt olen ma aga mõnevõrra mures, sest mul pole osade füüsiliste võimete ja piiride ning pädevate teadmiste kohta mingit infot. Praeguse seisuga pole vist enam ka mõeldav ühine trenn. Eks näe, mis toimuma saab.
Tööd ma teha ei jõudnudki, sest teine orgun oli Pärnu (seikluspark ja purjetamine) reis. Väga raske on sinna aga inimesi saada. Sain juba 20 EI-d, millest enamus põhjusega "tööl". Ähh, kes siis kolmapäeviti töötab.
Puudutasin ka mõneti tahaplaanile jäänud Helsingi seikluse plaani. See kuhugi poole ei arenenud. Mõningane huvi on säilinud, kuid sobiliku aja ja ressurside leidmine-sättimine on keerukas, nagu alati.
Tuuli pakkus täna ka kajakimatka Hiiumaa luidete vahel. Väga tahaks minna, aga pakutud kuupäevad juba kinni. Kõik nädalalõpud on määramata ajaks täidetud. Oeh, jõudu mulle. :)
Päeval tööle jõudes sain Titemammide Katilt kirja, mis pakkus kohta Erna matkale. Nad olid Mailiga pidanud minema, kuid Katile tuli kangekaelsuse tõbi kallale. Füüsiliselt, mitte psüühiliselt. Nii et selleks aastaks tema minekul kriips peal ja vaja asendajat. Kuna mu üks põhimõtetest on "use the chance" ja Jim Carrey käskis on heas filmis "Yes Man" alati Jah öelda, ei saanud ma ka Kati pakkumisest keelduda.
Kuhu ma end küll mässisin... Reedel peame läbima keskmise, 60 km pikkuse matka. Võib olla olen mina nõrk, aga mulle tundub see päris suur number. Ometi oli mul juba kolme tunni pärast huvilisi/kanditaate rohkem, kui vaja. Ühest küljest setback, kuid teisest küljest huvilistele võimaluse andja oli Maili teade, kus ta ütles ka ennast mitte tulevat. Minu jaoks on see kaotus, sest Mailil on paari aastane kogemus ja vajalikud kompetentsid. Praeguste tiimiliikmete kohalt olen ma aga mõnevõrra mures, sest mul pole osade füüsiliste võimete ja piiride ning pädevate teadmiste kohta mingit infot. Praeguse seisuga pole vist enam ka mõeldav ühine trenn. Eks näe, mis toimuma saab.
Tööd ma teha ei jõudnudki, sest teine orgun oli Pärnu (seikluspark ja purjetamine) reis. Väga raske on sinna aga inimesi saada. Sain juba 20 EI-d, millest enamus põhjusega "tööl". Ähh, kes siis kolmapäeviti töötab.
Puudutasin ka mõneti tahaplaanile jäänud Helsingi seikluse plaani. See kuhugi poole ei arenenud. Mõningane huvi on säilinud, kuid sobiliku aja ja ressurside leidmine-sättimine on keerukas, nagu alati.
Tuuli pakkus täna ka kajakimatka Hiiumaa luidete vahel. Väga tahaks minna, aga pakutud kuupäevad juba kinni. Kõik nädalalõpud on määramata ajaks täidetud. Oeh, jõudu mulle. :)
Rongiga metsas
Nii, väike uinak tehtud. See pole just tavaline, et päeval kl 6 aeg linade vahele ronin, kuid mõnus väss oli sees ja eelnev öö oli vaid 4,5 h pikk. Siiski oli seda märkimisväärselt rohkem kui Kärolinil, kelle pikaks veninud õhtu tähendas hommiklul kl 4 seiklusplaanist äraütlemist ja pikka põõnamist. Ma pole tegelt siiani märki saanud, et ta ärganud oleks. :P
Viimaseks seikluseks, me kallid fännid, oli Tsuh - Tsuhh matk, Elektriraudtee korraldatud "Pakri poolsaare tundmatu süda" (mis tsuhh-tsuhh? sellist äält teevad ju auruvedurid, mitte elektri). Tasuta. Võite vaadata kava:
http://matkad.elektriraudtee.ee/?11686
kuid üldiselt on see bs - reaalse reisiga kattumine põgus. Tähelepanu pöörake aga samal saidil sellele, et kolm sellist üritust tuleb veel. Tasub osa võtta, kuigi juba seekord oli rahvast väga palju.
Et olla fragment sellest massist, alustasin hommiku vara reisi Balti jaama, ühistranspordiga. Troll oli kolm minti graafikust maas ja vahepeal oli jõudmine juba päris kahtlane. Samuti olid mures vist teised matkalised trollis. Siiski jõudsime. Minu mõttes käis aga kõrgeltaustatud Homer Simpsoni D'OH (www.youtube.com/watch?v=wBM2KwetbAI), kui rong sõitis läbi Tondilt. Minu tunnine reis oleks võinud olla 4 minutiline jalutus! Aga samas polnud mul aimu, et tegemist pole peatumatu erirongi vaid liinirongiga.
Viimane kord, kui hommikul vara Balti jaama sõitsin, läksime linde kuulama. Ka matka alguses õppisin ära uued linnud - keegi seltskonnast teadis rääkida rasvapääsukesest ja suitsutihasest. Ka oli suurim üllatus matka algul Paldiskis, kus keegi oli oma hüti seina Lenini portreejoonistusega "kaunistanud". Paldiski on üldse kummaline paik. Isegi koerad hauguvad seal vene aktsendiga. Eestlaste osakaal pidavat olema 24%, olles vähemuses isegi rootslastelt. Kui õige see väide on, ei tea. Kahtlusenoodi säilitan, sest osade giidide info oli halenaljakas - teadsite, et Põhjasõja järel läks Eesti NSVL alla? Kamoon! Põhjasõja järel oli NSVLiiduni veel 200 aastat aega. Eesti läks Venemaa Keisririigi alla, mis nimetati selliseks sõja järgselt Moskva tsaaririigist.
Naastes teemasse - matk oli üldiselt vahva. Nägi kohti, kuhu muidu tõenäoliselt ei satuks. Midagi põrutavat ei näinud - suured kivid on ikkagi kivid ja loodus tüüpiline. Ronisime kallastel ja müttasime väikestel teedel, keegi giididet tutvustas kohatavaid taimi. XDreami rahvast matkal vist polnud, sest kõik läksid hanereas aeglaselt porilompide vahelt, samas kui üks jõmm, mina, raius end läbi võsadest-kraavidest jm alternatiivsetest ja minu jaoks kiirematest kohtadest.
Ilusas looduses oli küll vahva, kuid kohtusin ka uute inimestega. Pille, Merili ja Margit, kui ma ei eksi, oli seltskond, kellega liikusime-lobisesime tagasiteele tulles. Moodustasime nendega ka pere, kui muuseumipileti ostsime. :) Järgmisel matkal kohtume.
Kui tunnised rongireisid välja jätta, oli kogu liikumine jalgsi. Õppetund on, et veel ühe paari kuivasid sokke oleks pidanud kaasa võtta - lõpp oli juba suht ebamugav. Xdreamil on tempo taga ja jalatsid üldiselt märjemad-mudasema (sise)voordiga ning sellisele asjale ei mõtle, kuid rahulikus matkatempos tsipa häirib. Ilm oli super ja vaid mõni üksik piisk sadas, seetõttu oli valitud riietus - t-särk ja pikad püksid võsaks - väga sobiv. Varustust, k.a toitu, sai kaasa võetud parajalt. Kogemuse võrra taas rikkam. :)
Viimaseks seikluseks, me kallid fännid, oli Tsuh - Tsuhh matk, Elektriraudtee korraldatud "Pakri poolsaare tundmatu süda" (mis tsuhh-tsuhh? sellist äält teevad ju auruvedurid, mitte elektri). Tasuta. Võite vaadata kava:
http://matkad.elektriraudtee.ee/?11686
kuid üldiselt on see bs - reaalse reisiga kattumine põgus. Tähelepanu pöörake aga samal saidil sellele, et kolm sellist üritust tuleb veel. Tasub osa võtta, kuigi juba seekord oli rahvast väga palju.
Et olla fragment sellest massist, alustasin hommiku vara reisi Balti jaama, ühistranspordiga. Troll oli kolm minti graafikust maas ja vahepeal oli jõudmine juba päris kahtlane. Samuti olid mures vist teised matkalised trollis. Siiski jõudsime. Minu mõttes käis aga kõrgeltaustatud Homer Simpsoni D'OH (www.youtube.com/watch?v=wBM2KwetbAI), kui rong sõitis läbi Tondilt. Minu tunnine reis oleks võinud olla 4 minutiline jalutus! Aga samas polnud mul aimu, et tegemist pole peatumatu erirongi vaid liinirongiga.
Viimane kord, kui hommikul vara Balti jaama sõitsin, läksime linde kuulama. Ka matka alguses õppisin ära uued linnud - keegi seltskonnast teadis rääkida rasvapääsukesest ja suitsutihasest. Ka oli suurim üllatus matka algul Paldiskis, kus keegi oli oma hüti seina Lenini portreejoonistusega "kaunistanud". Paldiski on üldse kummaline paik. Isegi koerad hauguvad seal vene aktsendiga. Eestlaste osakaal pidavat olema 24%, olles vähemuses isegi rootslastelt. Kui õige see väide on, ei tea. Kahtlusenoodi säilitan, sest osade giidide info oli halenaljakas - teadsite, et Põhjasõja järel läks Eesti NSVL alla? Kamoon! Põhjasõja järel oli NSVLiiduni veel 200 aastat aega. Eesti läks Venemaa Keisririigi alla, mis nimetati selliseks sõja järgselt Moskva tsaaririigist.
Naastes teemasse - matk oli üldiselt vahva. Nägi kohti, kuhu muidu tõenäoliselt ei satuks. Midagi põrutavat ei näinud - suured kivid on ikkagi kivid ja loodus tüüpiline. Ronisime kallastel ja müttasime väikestel teedel, keegi giididet tutvustas kohatavaid taimi. XDreami rahvast matkal vist polnud, sest kõik läksid hanereas aeglaselt porilompide vahelt, samas kui üks jõmm, mina, raius end läbi võsadest-kraavidest jm alternatiivsetest ja minu jaoks kiirematest kohtadest.
Ilusas looduses oli küll vahva, kuid kohtusin ka uute inimestega. Pille, Merili ja Margit, kui ma ei eksi, oli seltskond, kellega liikusime-lobisesime tagasiteele tulles. Moodustasime nendega ka pere, kui muuseumipileti ostsime. :) Järgmisel matkal kohtume.
Kui tunnised rongireisid välja jätta, oli kogu liikumine jalgsi. Õppetund on, et veel ühe paari kuivasid sokke oleks pidanud kaasa võtta - lõpp oli juba suht ebamugav. Xdreamil on tempo taga ja jalatsid üldiselt märjemad-mudasema (sise)voordiga ning sellisele asjale ei mõtle, kuid rahulikus matkatempos tsipa häirib. Ilm oli super ja vaid mõni üksik piisk sadas, seetõttu oli valitud riietus - t-särk ja pikad püksid võsaks - väga sobiv. Varustust, k.a toitu, sai kaasa võetud parajalt. Kogemuse võrra taas rikkam. :)
Saturday, August 1, 2009
It's all fading away
Mõõn. Ei jaksa juba mitu päeva midagi organiseerida ega algatada. Ja enam ei mäleta, mida teinud viimastel päevadel. Paaril päeval enne Xdreami oli hulk tegevusi käsil, aga mis? Mäletan vaid, et kõik sujus hästi, enam vähem. Reede kohtusin Monzaga, kena ja toreda olemisega neiuga. Ratas käis hoolduses ja poest sai ostetud 5 liitrit erinevaid vedelikke Xdreami jaoks. Kõik muidugi ära ei kulunud.
Minigolfist rääkisin. Teisipäeval viidi mind Kärolini ja Kersti poolt metsa piinama - mustikatops kätte ja korjama! Ai kui hea oli kükitada. Katsusin laskumisi - tõusmisi teha aint parema põlve toel ja sain vist vasakut hoitud küll. Kuna Kerstit polnud pea kaks nädalat näinud, oli temasse kogunenud paras ports inspiratsiooni minu tögamiseks ja ega ta end tagasi ei hoidnud. :P
Kolmap oli taas samade tüdrukutega sotsõhtu, kus nimekamateks valmistatud toitudeks oli kukeseene kaste ja saiavorm. Esimene oli üllatavalt hea ja teine minu vastutuse alla kuulununa tuli ka rahuldav. :)
Neljap liigutasin end veidi rohkem ja jõudsin jõusaali. Eriti midagi teha ei jaksanud. Velo ega muud, mis mõjunuks jalale, teha ei julgenud.
Täna käis Lauri korra külas oma seiklustest rääkimas ja muud kasulikku ei teinudki.
Lõpetuseks pean andestust paluma Gerli ees, kes solvus mu liiga otsekohese ütlemise peale mõni postitus tagasi. Vabandust. Tead ju, et tegelikult oled meile väga tähtis ja kallis. :)
Minigolfist rääkisin. Teisipäeval viidi mind Kärolini ja Kersti poolt metsa piinama - mustikatops kätte ja korjama! Ai kui hea oli kükitada. Katsusin laskumisi - tõusmisi teha aint parema põlve toel ja sain vist vasakut hoitud küll. Kuna Kerstit polnud pea kaks nädalat näinud, oli temasse kogunenud paras ports inspiratsiooni minu tögamiseks ja ega ta end tagasi ei hoidnud. :P
Kolmap oli taas samade tüdrukutega sotsõhtu, kus nimekamateks valmistatud toitudeks oli kukeseene kaste ja saiavorm. Esimene oli üllatavalt hea ja teine minu vastutuse alla kuulununa tuli ka rahuldav. :)
Neljap liigutasin end veidi rohkem ja jõudsin jõusaali. Eriti midagi teha ei jaksanud. Velo ega muud, mis mõjunuks jalale, teha ei julgenud.
Täna käis Lauri korra külas oma seiklustest rääkimas ja muud kasulikku ei teinudki.
Lõpetuseks pean andestust paluma Gerli ees, kes solvus mu liiga otsekohese ütlemise peale mõni postitus tagasi. Vabandust. Tead ju, et tegelikult oled meile väga tähtis ja kallis. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)