Surfilaud õhus, ehk seiklus Valgeranna moodi

Haa! Pärnust tagasi! Valgeranna seikluspark oli lahe! Tsipa detailsemalt.
Seiklema tulid Rakverest Väike Misha, mu põnnidest vend ja õde Lauri ja Lenne ning blogilugejatele juba tuttav ekstreemne energiajänku Marella, kelle Misha Põltsamaalt üles leidis. Tallinnast startisime mina ja Jaanus. Jaanus on üks tore poiss, kellega varem aastaid tööalaselt läbi käinud.

Me kõik jäime Valgeranda veidi hiljaks, kuid saime rajale siiski enne 11t. Rahvast oli üllatavalt palju. Ma polegi varem näinud, et nii sagedasti inimesi turnima vooriks. Suuri troppe aga ei tekkinud, vaid paar korda tuli võõraste taga veidi oodata. Üldiselt kulgesime oma rahvaga suht lähestikku, välja arvatud actiongirl Marella, kes esimesena startides pani nii kiirelt minema, et trossid tema järel kuumaks jäid. Lõpetas ta viimastest vähemalt pool tundi varem.

Rada oli täiesti jõukohane ja mõnus. Paljud elemendid kordusid, kuid oli ka paar mujal nägematut ülesannet. Meie tiimist ainukesena jäin mina korra julgestiga rippuma. See oli tegelt rumal viga - ei saanud jalgu rippuva köie plaadile ja käed libisesid veidi enne lõppu alla. Tõenäoliselt just seal vigastasin ma natuke oma väikest sõrme, rebides küüne ääre mõne mm lihast lahti. Õrnalt paistes ja valulik praegu (ei, loomulikult pole ma õige eesti mehena seda kohta millegagi puhastanud :D ), aga õnneks on mul hiirel sellele sõrmele tugi olemas. :D
5st rajast tegi Lenne 4, Lauri tegi 5ndast lühema ja teised said täiskomplektiga hakkama.

Järgnevaks plaanitud purjetamine jäi ära tuule puudumise tõttu. Kurb, kuid mis teha. Tegime mõne ujumistiiru ja läksime Steffanisse sööma. See pidi Pärnus kuum koht olema ning arvestades laudade täituvust, äkki isegi tõesti on. Ootasime pool tunnikest oma toite ja sõime pooled saiad ära. Põhitoitu jäi enamusel alles ja palusime kaasa. Kui mina sain neljalõigulisest pitsast kaasa 3, siis Marella vaid 1he. Ta hullab nagu "Over the Hedge" orav Hammy ja sööb vastavalt - palju ja kiirelt. Minu ühe viilu ajal oli tema alla neelanud juba 2 ja pool pizzaviilu. Aga ehk oli tal lihtsalt nii palju parem toit. :)

Steffanis toimus reisi teine verine intsident. Kohalik ettekandja kukutas maha portsu keraamikat. Üks topsik ründas oma lolli saviaju otsusega ka Marellat, kuid pidi alla vanduma. Marella, kes on nagu nais Chuck Norris, ei pidanud isegi puusa liigutama, et topsilt kõrv ära lüüa. Marella vaatas muidugi, et "ooo", ja hakkas ohvrit igast otsast näppima. Ühel hetkel suutis salakaval tass oma terava äärega Marella pöidlale pika lõike teha, kust paistis korra rohelist verd (haa, ma teadsin, et ta pole tavaline tüdruk!). Ta ei lasknud haaval ennast aga segada. :)

Käisime veel korra Valgerannas, kus osad meist ujusid. Väike Misha ja Lenne aga kibelesid koju ja hakkasime hargnema. Oli idee minna Roostale bowlingut ja piljardit mängima, aga Väike Misha keeldus ja Marella transport meie poolt oleks liiga ressursinõudlikuks läinud. Jätsime ka ise Roostale minemata, sest haigutused ronisid kallale. Olime Jaanusega vähe maganud, mina 4, tema natuke rohkem tunde. Tagasi sõites küsisin paarilt inimeselt igaks juhuks, kas piljardit tahetakse mängida, kuid seekord siiski mitte.

Üldiselt korda läinud päev. Inimesed said hästi läbi, ilm oli hea. Pilvine, kuid kuiv ja päike käis väljas. Paar üksikut piiska tuli, kuid enamus olid sel ajal nagunii ujumas. Järgmise korrani. :)