Ma peaks praegu rongimatkal olema. Hommikune padukas ja suur magamatus aga tõstatasid küsimuse, kas on ikka mõtet? Kui Marella, kes oma seltskonnaga seiklema pidi tulema, ka arvas, et pole eriti ahvatlev ilm, jätsime minekuplaani tund enne rongistarti katki.
Suur väsimus... jah, eile oli Arxxxi poissmeesteõhtu. See oli üks põhjustest, miks reede õhtu maale hakkasin reisima. Reisi algus oli aga üks kadalipp, mille tahan kirja saada.
Plaanid olid kenad. Leidsin head kaaslased, Kersti ja Kärolini, ning reservidega ajagraafik tundus reaalne. Pakkimine läks sujualt, kuid kui ma kl 18 aeg tahtsin uksest välja astuda, hakkas padukas. 1. takistus. Kui see vähemaks jäi, hakaksin asju autosse viima. Aga maja välisuks ei tulnud lahti! Keegi oli uksehinge ära lõhkunud. Huvitav seik on, et viimane kord, kui Kersti ja Käroliniga Narva mnt poole suunduma hakkasime (eelmise pühap matk) oli ka majas probleem - veeuputus. Ehk on see mingi märk, nagu Kersti kommenteeris.
Ajasin jälle osa majarahvast üles ja proovisime parandada. Mitte eriti edukalt, kuid enam vähem jäi seisma. Igatahes vabandasin ma end peale mõnda aega ära, sest mind oodati. Krooniks tegin haiglele põlvele kükitamsiega väga haiget ja see andis järgnevad 12 h tunda.
2. ajaviitja läbitud, tuli kolmas ja suurim katsumus - nöökiv auto oli vaja tööle saada. Ka siin oli niigi keerukal ülesandel boonus juures - äsjane vihm oli lasknud auto ümber mõnusa mitme cm sügavuse loigu, kus ma poolt tundi sees tatsasin. Minu heaks üllatuseks olid jalas olevad jaltsid aga üllatavalt veekindlad.
Edasi läks libedamalt, kuigi mitte sujuvalt. Kerstile poodi vastu minnes tekkis kommunikatsioonitõrge - mina ootasin teda parklas autos ühe Rimi ukse ees, tema seisis teise ees. Nii me ootasime teineteist peaaegu 10 minutit. :D Kärolini ootasime omakorda peaaegu 15 min, sest teda ei õnnestunud algul telefonitisi kätte saada.
Sõit Virumaale oli suuremate sündmusteteta. Vanematekodunt edasi läksin Gitta maale. Temaga oli meil ka kavalad plaanid juba nädala eest kavandatud, ja nüüd oli aeg need teoks teha.
Punkt 1 oli saun, väga mõnus saun. Temp oli vaatamata mu 1,5 h plaanitust hiljemaks jäänud saabumisele hea, sest Gitta seltskond oli juba sooja ruumi kasutamisega algust teinud.
Saunatasime kaua, poole ööni. Lõpujärgus võtsime ette kavapunkti 2. Ma ei taha siin reeta, mis pöörane asi see oli, aga minu ammuse plaani teostusest võivad aru saada minuga edaspidi kohtuvad inimesed. ;)
Vaatasime veel esimese osa lahedast komöödiasarjast "The IT Crowd", tõmbasime otsad kokku ja läksime õhtule. Gitta läks vihmaga telki magama, mina suundusin vanematekoju, et varsti Arxxxi päevaks valmis olla. 4 aeg voodi saades ja veidi sisse magades tuli puhkeperioodiks 5 tundi.
Laupäev algas logistiliste lahendustega, kuid 12ks oli enamik rahvast Rakvere keskväljakul koos kuulamaks Arxxxi vannet. Stuudiopildistamise järel positsioneerusime Vallimäele. Meie põhiürituseni ole veidi aega ja seniks lasime Arxxxil linnuses savipotti voolida ja sossepa selli käe all naela valmistada. Viimane võttis palju aega, kuid jõudsime enne põhiüritust veel kakukesi mätsida ja need huvitavasse mobiilsesse ahju küpsema panna.
Põhiürituseks oli sõja pidamine. Saime ajakohased vammused (mina ja Arxxx Rootsi sinikollased vormid, teised Eesti maakaitsemiilitsa hallid vestid), relvad, võimaluse omale ise laskemoona vorpida ja lühikoolituse, kuidas relva käsitleda. Meie roll oli linnust kaitsta ründava vene väe eest. Vene väge kehastasid mehed Narvast, kelle varustus ja oskused näitasid, et nemad polnud just esimest korda sellises rollis. :)
Mehed positsioonidele jaotatud, läks kõmmutamiseks! Venelased tegid head vaatemängu, kuid meie olime hädas. Relvade töövõime oli masendav. Tongiga relvad olid veel enamvähem, aga osad, ka mina, kes said takk-sütikuga relvad, olid lõhkise küna ees. Esiteks hõõgus meile antud köiejupp kiirelt, teiseks oli seda väga raske sättida nii, et hõõguv ots päästiku vajutamisel püssirohuvagu puutuks. Mõned paugud saime siiski kätte, minul õnnestus oma raskest relvast kaks kõmakat võluda. :)
Sõda peeti paugutades, küll suurtükkidest, küll musketitest. Püssirohulaenugu kõrval oli käsirelvade rauas ainult paber. Ka ei olnud meil mingit sihtimist, sest ettevaatusabinõuna lahvatava püssirohu eest pidime näod enne lasku kõrvale keerama. Laskemoonata ja täpsuseta me venellai ei langetanud ja varsti olid nad peavärava taga. Meie rühm relokeerus müürilt peavärava ette kaitsesse, teine rühm oli valmis värava kohal. Venelased lähenesid kogupauke tehes ja õige varsti läks käsikähmluseks. Mina ja Väike Misha taandusime linnusesse, Arxxx ja Kirstunael jäid lõksu. Järkjärgult taganedes jõudsime keskväljaku suurtükialasse. Lühikese paukudevahetuste ajal hüppasid kuskilt välja, otse venelaste taha KN ja Arxxx. Segadust ära kasutades ründasid rootslased "tääkidega" teisest küljest. Järgnevas "verises" tapluses alistasime venelased ja tegime ka võidukisa. :)
Väga lahe üritus, kuid ma pole kindel, mis mulje selline näitemäng publikule jättis. Kindla süsheega ja tegevusplaaniga, varustuse ja väljaõppega saanuks päris laheda madina korraldada. Praegusel juhul, kui aus olla, logises sõja korralduse organisatoorne pool kõvasti. Suurt seletust, mis tuleb, kuidas tuleb, mida täpselt kuidas teha jms polnud. Ja ma ei tea, mida oleksid "rootslased" meieta teinud. Meie kamp oli seal pooljuhuslikult, meie 8 inimeseta oleks kahel poole sõdureid napilt üle kümne kokku olnud ja ehk veelgi lapselikuma mulje jätnud.
Tegelikult näidati meid ka TV3 seitsmastes uudistes. :) Kes nägid või vaatavad TV3 arhiivist kordust (vt alates 10. minutist), võiks kommenteerida, kuidas tundus? Meie arutame, kas äkki saaks TV3st kätte musta materiali.
Huvitav võis olla Vallimäe rattarallitajatel. Mis iganes võistlus seal polnud, võis mõnel ehk liikumine kiiremaks muutuda, nähes, et linnusel viibutavad mingid tüübid oma relvaotsi suunas, kus nemad vokivad. :D
Lahingu järel nosisime ära oma üllatavalt head kakukesed, lasime Arxxxil ja Väiksel Mishal punaste laternate bordellis käia ning liikusime Põhjakeskusesse. Toiduvarumise kõrval oli tähtsaks ülesandeks Arxxxil koguda omale naiste kontakte, kes saaksid teda aidata, kui oma naine ulapeal. :D Arxxx läks oma sarvilise mütsi ja puumõõgaga naistele peale küll! Neiud loopisid oma aluspesu Arxxxi poole, telefoninumbrid huulepulgaga kirjutatud. Või mäletan ma seda kohta veidi valesti ja Arxxx käis ise küsimas...?
Edasi sauna. Pleiss oli äge, mullivanni- ja mõnusa leiliga. Liigsetest detailidest rääkimata sõime-jõime, saunatasime. :) Arxxx sai veel ühe vande anda. Osad nimed on juba mainitud, kuid täielikuks loeteluks: kohal olid/käisid Arxxxi ja minu kõrval Janek, Kirstunael, Raitz, Väike Misha, Raivo, Lauri, Harald ja Anna. Nii me tiksusime laua-sauna vahel terve öö, väikeste väsimispausidega, kuni varahommikul tuli Arxxx pruut ülevaatust tegema. Tugevamad, kes veel selleks ajaks seal olid, hakkasid ka nüüd asju pakkima. Mulle väga sobivalt tuli pruut sõbrannaga, kes liikus edasi minu soovitud suunas. :) Sain temaga vanematekoju, ja sain esimest korda olla mänguautos nimega Smart. :)
Magasin tunni ja tulin linna ühe siiapoole liikuva autoga. Sõitsime esmakordselt üle Järvevana tee ja Suur-Sõjamäe viaduktist. Pettumus. Kas tõesti see üks rida ühes suunas päästab maailma? Peterburi mntl tulles ei ole ikka miskit parem ju ja Järvevanalt tulles peab ikka ristile minema. Ei saa aru, mis asja mõte on.
Lõpetaks kiitustega. Janek orgunnis väga hea õhtu ja tänud kõikidele lõbusatele peolistele!
Antikiitused sauna dushiäärele, kes mu varbaid ründas. Varba nahatu koht kipitab rohkem, kui lahingus relvatoruga põletatud sõrmevahe.
Suur väsimus... jah, eile oli Arxxxi poissmeesteõhtu. See oli üks põhjustest, miks reede õhtu maale hakkasin reisima. Reisi algus oli aga üks kadalipp, mille tahan kirja saada.
Plaanid olid kenad. Leidsin head kaaslased, Kersti ja Kärolini, ning reservidega ajagraafik tundus reaalne. Pakkimine läks sujualt, kuid kui ma kl 18 aeg tahtsin uksest välja astuda, hakkas padukas. 1. takistus. Kui see vähemaks jäi, hakaksin asju autosse viima. Aga maja välisuks ei tulnud lahti! Keegi oli uksehinge ära lõhkunud. Huvitav seik on, et viimane kord, kui Kersti ja Käroliniga Narva mnt poole suunduma hakkasime (eelmise pühap matk) oli ka majas probleem - veeuputus. Ehk on see mingi märk, nagu Kersti kommenteeris.
Ajasin jälle osa majarahvast üles ja proovisime parandada. Mitte eriti edukalt, kuid enam vähem jäi seisma. Igatahes vabandasin ma end peale mõnda aega ära, sest mind oodati. Krooniks tegin haiglele põlvele kükitamsiega väga haiget ja see andis järgnevad 12 h tunda.
2. ajaviitja läbitud, tuli kolmas ja suurim katsumus - nöökiv auto oli vaja tööle saada. Ka siin oli niigi keerukal ülesandel boonus juures - äsjane vihm oli lasknud auto ümber mõnusa mitme cm sügavuse loigu, kus ma poolt tundi sees tatsasin. Minu heaks üllatuseks olid jalas olevad jaltsid aga üllatavalt veekindlad.
Edasi läks libedamalt, kuigi mitte sujuvalt. Kerstile poodi vastu minnes tekkis kommunikatsioonitõrge - mina ootasin teda parklas autos ühe Rimi ukse ees, tema seisis teise ees. Nii me ootasime teineteist peaaegu 10 minutit. :D Kärolini ootasime omakorda peaaegu 15 min, sest teda ei õnnestunud algul telefonitisi kätte saada.
Sõit Virumaale oli suuremate sündmusteteta. Vanematekodunt edasi läksin Gitta maale. Temaga oli meil ka kavalad plaanid juba nädala eest kavandatud, ja nüüd oli aeg need teoks teha.
Punkt 1 oli saun, väga mõnus saun. Temp oli vaatamata mu 1,5 h plaanitust hiljemaks jäänud saabumisele hea, sest Gitta seltskond oli juba sooja ruumi kasutamisega algust teinud.
Saunatasime kaua, poole ööni. Lõpujärgus võtsime ette kavapunkti 2. Ma ei taha siin reeta, mis pöörane asi see oli, aga minu ammuse plaani teostusest võivad aru saada minuga edaspidi kohtuvad inimesed. ;)
Vaatasime veel esimese osa lahedast komöödiasarjast "The IT Crowd", tõmbasime otsad kokku ja läksime õhtule. Gitta läks vihmaga telki magama, mina suundusin vanematekoju, et varsti Arxxxi päevaks valmis olla. 4 aeg voodi saades ja veidi sisse magades tuli puhkeperioodiks 5 tundi.
Laupäev algas logistiliste lahendustega, kuid 12ks oli enamik rahvast Rakvere keskväljakul koos kuulamaks Arxxxi vannet. Stuudiopildistamise järel positsioneerusime Vallimäele. Meie põhiürituseni ole veidi aega ja seniks lasime Arxxxil linnuses savipotti voolida ja sossepa selli käe all naela valmistada. Viimane võttis palju aega, kuid jõudsime enne põhiüritust veel kakukesi mätsida ja need huvitavasse mobiilsesse ahju küpsema panna.
Põhiürituseks oli sõja pidamine. Saime ajakohased vammused (mina ja Arxxx Rootsi sinikollased vormid, teised Eesti maakaitsemiilitsa hallid vestid), relvad, võimaluse omale ise laskemoona vorpida ja lühikoolituse, kuidas relva käsitleda. Meie roll oli linnust kaitsta ründava vene väe eest. Vene väge kehastasid mehed Narvast, kelle varustus ja oskused näitasid, et nemad polnud just esimest korda sellises rollis. :)
Mehed positsioonidele jaotatud, läks kõmmutamiseks! Venelased tegid head vaatemängu, kuid meie olime hädas. Relvade töövõime oli masendav. Tongiga relvad olid veel enamvähem, aga osad, ka mina, kes said takk-sütikuga relvad, olid lõhkise küna ees. Esiteks hõõgus meile antud köiejupp kiirelt, teiseks oli seda väga raske sättida nii, et hõõguv ots päästiku vajutamisel püssirohuvagu puutuks. Mõned paugud saime siiski kätte, minul õnnestus oma raskest relvast kaks kõmakat võluda. :)
Sõda peeti paugutades, küll suurtükkidest, küll musketitest. Püssirohulaenugu kõrval oli käsirelvade rauas ainult paber. Ka ei olnud meil mingit sihtimist, sest ettevaatusabinõuna lahvatava püssirohu eest pidime näod enne lasku kõrvale keerama. Laskemoonata ja täpsuseta me venellai ei langetanud ja varsti olid nad peavärava taga. Meie rühm relokeerus müürilt peavärava ette kaitsesse, teine rühm oli valmis värava kohal. Venelased lähenesid kogupauke tehes ja õige varsti läks käsikähmluseks. Mina ja Väike Misha taandusime linnusesse, Arxxx ja Kirstunael jäid lõksu. Järkjärgult taganedes jõudsime keskväljaku suurtükialasse. Lühikese paukudevahetuste ajal hüppasid kuskilt välja, otse venelaste taha KN ja Arxxx. Segadust ära kasutades ründasid rootslased "tääkidega" teisest küljest. Järgnevas "verises" tapluses alistasime venelased ja tegime ka võidukisa. :)
Väga lahe üritus, kuid ma pole kindel, mis mulje selline näitemäng publikule jättis. Kindla süsheega ja tegevusplaaniga, varustuse ja väljaõppega saanuks päris laheda madina korraldada. Praegusel juhul, kui aus olla, logises sõja korralduse organisatoorne pool kõvasti. Suurt seletust, mis tuleb, kuidas tuleb, mida täpselt kuidas teha jms polnud. Ja ma ei tea, mida oleksid "rootslased" meieta teinud. Meie kamp oli seal pooljuhuslikult, meie 8 inimeseta oleks kahel poole sõdureid napilt üle kümne kokku olnud ja ehk veelgi lapselikuma mulje jätnud.
Tegelikult näidati meid ka TV3 seitsmastes uudistes. :) Kes nägid või vaatavad TV3 arhiivist kordust (vt alates 10. minutist), võiks kommenteerida, kuidas tundus? Meie arutame, kas äkki saaks TV3st kätte musta materiali.
Huvitav võis olla Vallimäe rattarallitajatel. Mis iganes võistlus seal polnud, võis mõnel ehk liikumine kiiremaks muutuda, nähes, et linnusel viibutavad mingid tüübid oma relvaotsi suunas, kus nemad vokivad. :D
Lahingu järel nosisime ära oma üllatavalt head kakukesed, lasime Arxxxil ja Väiksel Mishal punaste laternate bordellis käia ning liikusime Põhjakeskusesse. Toiduvarumise kõrval oli tähtsaks ülesandeks Arxxxil koguda omale naiste kontakte, kes saaksid teda aidata, kui oma naine ulapeal. :D Arxxx läks oma sarvilise mütsi ja puumõõgaga naistele peale küll! Neiud loopisid oma aluspesu Arxxxi poole, telefoninumbrid huulepulgaga kirjutatud. Või mäletan ma seda kohta veidi valesti ja Arxxx käis ise küsimas...?
Edasi sauna. Pleiss oli äge, mullivanni- ja mõnusa leiliga. Liigsetest detailidest rääkimata sõime-jõime, saunatasime. :) Arxxx sai veel ühe vande anda. Osad nimed on juba mainitud, kuid täielikuks loeteluks: kohal olid/käisid Arxxxi ja minu kõrval Janek, Kirstunael, Raitz, Väike Misha, Raivo, Lauri, Harald ja Anna. Nii me tiksusime laua-sauna vahel terve öö, väikeste väsimispausidega, kuni varahommikul tuli Arxxx pruut ülevaatust tegema. Tugevamad, kes veel selleks ajaks seal olid, hakkasid ka nüüd asju pakkima. Mulle väga sobivalt tuli pruut sõbrannaga, kes liikus edasi minu soovitud suunas. :) Sain temaga vanematekoju, ja sain esimest korda olla mänguautos nimega Smart. :)
Magasin tunni ja tulin linna ühe siiapoole liikuva autoga. Sõitsime esmakordselt üle Järvevana tee ja Suur-Sõjamäe viaduktist. Pettumus. Kas tõesti see üks rida ühes suunas päästab maailma? Peterburi mntl tulles ei ole ikka miskit parem ju ja Järvevanalt tulles peab ikka ristile minema. Ei saa aru, mis asja mõte on.
Lõpetaks kiitustega. Janek orgunnis väga hea õhtu ja tänud kõikidele lõbusatele peolistele!
Antikiitused sauna dushiäärele, kes mu varbaid ründas. Varba nahatu koht kipitab rohkem, kui lahingus relvatoruga põletatud sõrmevahe.
No comments:
Post a Comment