Thursday, September 10, 2009

Kokkuvõte

Midagi suurt pole teinud, aga ikkagi on kuidagi nii kiire, et blogida pole aega. Lühidalt viimase aja seiklustest:

XDreami järel käisin taas maal transateenust osutamas ja õhtul Bambas piljardit proovimas. Tervis oli hea, polnud tundagi, et eelneva lpäeval miskit teinud oleks. Iseenesest ei olnud nii lihtne etapp. Aga küllap oli pingutus selline, mis taastus vaid une ja söögiga. Samas - Ossil olevat jalalihased valulikud olnud ja Kuldaril... well, Kuldar ütles, et vähemalt pea tal ei valuta. :D

Esmaspäeval reisisime Kärri, Kersti ja Kuldariga... kuskile. Mingi väike küla mere ääres Talnast veidi idas. Kärr sõitis, mina olin sõidujuhendaja. Ootuspäraselt oli Kärr väga tubli, vaid paar valusat käigu-siduri viga...

Samal öösel pidin sõitma veel Virumaale. Tühjal sirgel teel pimedas ja väsinuna sõita ei ole just mu lemmiktegevus ja vahepeal lasingi olude sunnil 10 minutiks teeääres silma looja. Maal sain magada 4 tundi, et siis Tartusse minna. Märkimisväärsetest toimetustest oli mul kavas kokku saada 6 inimesega. Päev mööduski ühelt kohtumiselt teisele hüpates, silma alla jäid Sirilin, Sille, Rein, Peep ja Asko - kallid/toredad sõbrad/tuttavad erinevatest eluetappidest. Käisin "väljas" lausa 4 kohas - Ülikooli kohvik, Suudlevad tudengid, Taverna ja Place, kuid oli aega ka uut silda ületada, jõe ääres patseerida, suudlevate tudengite kuju vaadata (mida ma pidin Arxxxi pulmas sel ajal täiesti võõra neiuga jäljendama :D ) botaanikaaeda (ja sealseid kolekalu) vaadata...

Öö sain magatud Tartus, et 6h une järel 6.39 rongiga Talna vurada. Rongis alustasin Karl Aderi lasteraamatu "Kui mina olin veel väikene mees..." lugemist. Nüüdseks on see läbi ja pean tunnistama, et see oli üks halb raamat. Vaatamata Partsi Juhani (lk 26) ja ühe rahvanipi mainimisest.

Õhtu külastasime Kersti ja Kuldariga Kärri. Kõigil oli oma ülesanne välja mõeldud. Plikadel oli mata ja keemiaga lõbus, poisid tegelesid arvutiküsimusega. Kärr küpsetas vahvleid, ja nagu ikka tema käte alt tulev kulinaaria, olid need maitsvad. :)

Tabasalu Xdream ja valusad õppetunnid

Loll, loll, loll!!! Mis mõte see oli minna A-raja rulluisu osale uiskudeta!?!?

Kõik algas ilusti. Hommik sujus ja täpselt 9ks jõudsime Tabasalu spordikompleksi kõrval pargitud. Asjad said võetud, Arxxx sai ümber registreeritud Kuldariga, varustusalal asjad sätitud, number 104 kinnitatud. Kuna radade vahetusel oli vaja vahetade nime, olime seekord nimega "Vaprad sõbrad". Stardikoridoris oli taas meie koht täiesti lõpus, millega me juba harjunud oleme. :)

Stardijärgne jooksukross oli ohtlikul rajal, kuid läbisime selle õnnelikult. Rulluiskude jalga panemise alast möödudes tundsime ennast mõne minuti ässadena, sest edastasime enamusi. :D Aga nagu arvata, libisesid kõik meist järnevate kilomeetrite jooksul mööda.

Tegelikult oletasin ma, et sprindil on ehk 4 km rulli. Tegelik 14 km oli natuke valus üllatus. Mõne km jooksime, siis hakkasid Kuldari jalad 101 kohast häda tegema. Edasi kulgesime jooksu ja jalutamist vahetades. Lisaülesandele jõudsime viimastena, kuid maakondade äraarvamine läks meil suht ladusalt ja viimastena me punktist ei lahkunud. Järgmiseks punktiks olime aga teistest juba pool kuni tund maas. Sellega oli meie võistluse käik otsustatud. Peale tohutu tagaoleku olime ka samapalju rohkem kurnatud.

Coasteleering oli ootamatu ja seetõttu elamusi pakkuv. Kuldar kukutas telefoni kondoomi panema hakates hoopis vette. Auts. Sumpamist vahejuhtum ei pidurdanud. Piduriks olin mina, kes taga lonkis. Sadu meetreid kuni vööni vees liikuda polegi nii kerge. Pealegi hakkasid kimbutama janu ja nälg. Sumpamise kurnatusest ei taastunud ma enne paari tundi.

Lõpuks vahetusalasse jõudnuna sõime - jõime ja läksime kindlalt viimast kohta hoides rattaga kimama. Minu tempo lõppes aga "väga väikesel metsarajal". Olin väsinud ja sõitsin ettevaatlikult, jäädes teistest mõnevõrra maha. Metsast välja saades seis paranes. Rattaralli legendilugeja oli taas Oss, kes sel puhul minu spidokaga rattaga sõitis. Harku järve ääres tundsin ära tuttavad kohad Harku järve jooksust.

Kanuule meid enam ei lastud ja tegime teise rattaralli kohe otsa, kui olime poole korraldajate spordijoogipaagist tühjaks imenud. Enne kõrkjate vahele jõudmist ajas meil harja punaseks viiene bemm, kes haljasalal kihutas ja seal oma tagasillaveo trikke tiirutades tegema hakkas. Oleks meil vaid Molotovi kokteil olnud...

Kõrkajate vahel juhtus väike intsident Ossi rattalt keti maha jooksmise näol, kuid see oli põgus viivitus. Karjääris seigledes tegime ära ka lisaülesande - kivitassimise. Meie lahendus olevat olnud ainulaadne - minu soovitusel tegime kahest rattast katamaraani ja panime kivi kahele pulgale toetuma. Hiljem mõeldes oleks tegelikult kiirem olnud ühe ratta kasutus, oleks lihtsalt tasakaalus hoidnud kivi.

Jalgsi osale meid jälle ei lastud ja algas tee finishi poole. Hetkeks tabas meid segadus, kuid usaldasime teiste tiimide suunavalikut. Vahepeal kihutasin, korra sõitsin mäest alla 30 km/h piirangu alas 33ga. :D

Lõpus tuli stardis olnud künklik koridor veel rattaga läbida, enne kui viimasele lisaülesandele sai. Sinna pidin minema mina. Seinaronimine! Jess, seda olen ammu tahtnud proovida. Kuigi pehme tallaga tossud polnud ronimiseks parim valik, sain enam vähem hakkama. Mingit kõrguse või kukkumiskartust ei olnud aega põdeda. Mida ma alguses alt vaadanud polnud, et valitud esimesel rajal oli üleval enne punast puudutamist vajavat lehte klotsidest hõredam ala. See valmistas mulle probleeme. Olin üles jõudes juba nii väsinud, et ei jaksanud ennast tõmmata-lükata. Küsisin, kas julgestusköiest tohib haarata, aga sain eitava vastuse. Tegin siis paberini jõudmise ürituse... ja nagu kartsingi, kukkusin. Ronisin poolelt seinast taas üles, mõtlesin natuke enne murekohta, "unustasin" köielt võtmise keelu, haarasin sellest ja hüppasin paberini ära. Sealt finishini polnud enam midagi.

Rattapesu ja söömise järel liikusime koju ja selleks korraks saigi kõik. Minul jäi suhu siiski mõru maik. Kogusime vaid napilt üle poole punktidest. Kõik on muidugi minu süü, sest tahtsin A-rajale minna ja seda veel uiskudeta. B-rajal või uiskudega oleks kindlasti paremini läinud. Esimesel rattaosal leidsime ühest kohast kaks B-raja kaarti ka. Ei tea, äkki oli seal mingi tiim ära surnud. Vaatasime neid põgusalt ja ahhetasime "kui väike ja lühike".

Päris mitu korda küsiti meilt, kuidas me nii taga oleme, "kas juhtus mingi õnnetus". Meie vastus, et rulliosa jooksime, andis ammendava vastuse kõigile. Tegelikult nägime üht või kaht tiimi veel rulli osa jooksmas.

Oss tegi taas väga head kaardilugemist. :) Tubli nagu alati. Nagu paar korda mainitud, Arxxxi ei olnud - ta pidi kodus "ehitama". Asendust jõudsin küsida rohkem kui tosinalt inimeselt, kuni lõpuks Kuldar nõustus. Kuldar oli tubli. Enda sõnade järgi polnud ta trenni teinud 6 aastat ja suitsetamisegi jättis maha vaid poolteist kuud tagasi. Seetõttu ähvardas ta juba suht algusosa jooskul, et kui võistluse üle elab, annab teda sinna meelitanud isikutele kolki. :D Aga tegelikult talle elamus meeldis. :)
Toreda Gittaga kohtusime enne starti, rulluisul, kui ta mööda rallis, ja finishis. Mailit ja tema Titemammide tiimi ei näinud, aga neil oli koosseis ka muutustega. Kahju, Katit pole juba päris kaua näinud.

Tulemusest mööda vaadates oli aga siiski taas tore üritus. :) Seltskond oli vahva ja Xdream oma mitmekesiste radadega on ikkagi üks parimaid seiklusi.

Friday, September 4, 2009

Poisid mullivannis

Väikese hilinemisega tegime neljapäeval paari sõbraga koolilõpupeo. Alustasime koos, Lauri lõpetas eelmisel aastal, mina ja Alo sel kevadel.
Alustasime Lauriga Coca-Cola Plazas "G.I. Joe: The Rise of Cobra" vaatamisega. Muinasjutt noortele poistele. Üldiselt lihtsaks meelelahutuseks vaadatav, kuid elamust ei saa. Isegi CG efektid ei ole üllatavalt head ja hollivuudikatele omaselt sisaldab totraid stseene, mille puhul tahaks piinlikusest kätega peast haarata.

See selleks. Kino järel ühines meiega ka Alo ja käisime St Partickus söömas. Kristiinest veel läbi, juua-snäkki kaasa ja Mustamäele Bamba sauna. Algselt panime selle 2ks tunniks kinni, kuid lõpuks said ka pikendatud 4 h kiirelt läbi. U know, loomulikult aeg lendab, kui 3 paljast poissi 2 inimese mullivannis on. :D

Leil oli tige ja reguleerimisvõimalust ei olnud. Nii kõrvetavat elektrisauna pole mina veel tundnud. Seal käisimegi hästi vähe ja natuke, sest lihtsalt ei kannatanud olla. Ja me pole papist poisid.

Sauna järel läksime samasse kohta piljardit mängima, kuigi idee alguses kellelegi vaimustav ei tundunud. Esimese mänguga võitsin 3-4 kuuliga palju suurema kogemusega Laurit, aga paistab, et selle mänguga ammendasin ka kõik oma oskused - sellest mängust siiani olen eriti koba.

Piljard läbi, reageerisin oma vastamata kõnedele. Liikvele läks uus lumepall, mis eskaleerus paarist kohast rahvast peale korjamisega ja uuesti samasse kohta piljardit toksima minemisega. Liitusid Kuldar, Kärolin ja Kersti. Õhtu jätkus lõbusalt. Kui kõik kodudes, poetas Lauri, et tal suur peavalu. Kannatava eesti mehena ta muidugi enne seda ei maininud, et saanuks rohtu otsida.

Järgmisel hommikul sai trio uuesti kokku ja käisime vaatamas Alo nunnut maakodu. Õhtul liikusin maale, et viia ära Kärr ja tuua linna Kuldar. Viivituste tõttu asjad venisid ja kui öösel Kuldariga taas linna jõudsime, jättis see meile enne Xdreami magada ainult 4 tundi...

Tuesday, September 1, 2009

Imelik nädal seni

Ülemiste jooksu järelüllatuseks olid mul järgnevatel päevadel reielihased valusad. Kui need aga korda said, hakkas esmaspäeva õhtul ilma põhjuseta valutama vasak põlv. Valu jätkus ka teisipäevaks ja tänagi annab tunda. Väga kahtlane.

Eile proovisin taas verd anda. Kuldar ja Kersti said antud, mind aga saadeti jälle tagasi. Arstile ei meeldinud, et mind puuk ammustamas käis Ernal.

Arxxx ütleski täna, et ta ei tule XDreamile. Auts! Nüüd mõtlen, keda asenduseks kutsuda. Kanditaate nagu oleks - Virx, Kairu, Marella, Renis, Urmo, Helena... Kellelgi soovi?

Monday, August 31, 2009

Koogid

Viitnale ma laupäeval ei saanud, küll aga suutsid K&K mind kuidagi poole öö pealt Nimeta pubisse meelitatud. Omamoodi kogemus...

Pühapäeval läksime töökaaslastega (nendega, kes alt ära ei hüpanud) üht armeeteenistusse võetud kaaslast Tapale vaatama. Paigutasime külastuse ta sünnipäevale. Polnudki tal seal suurt häda miskit. Kaasa võetud koogid olid hääd.
Tagasi linna ma ei tulnud, vaid hüppasin mõni kilomeeter Tapalt eemal autost välja. Sõber tegi seal sauna. Mina võtsin katlakütja rolli, kuni pererahvas maja ehitas. Saun sai soe ja super. See vist ongi üks mu lemmiksaunu, väga-vääga kõva koht.
Vaatamata, et head seltskonda tuli rikastama auväärt abielumees Arxxx, väsisin ma ära. Kohe väga. Osa süüst võis olla vaid eelmise öö, või pigem hommiku, 3h und. Arxx viis mind ilusti vanematekoju (olin sinna lubanud minna ja pidin minema nagunii nädalavahetusel, ja jõudsingi 15 minti enne kellaajalist nädala vahetust :P ), aga samas tuli jutuks, et ehk ta ei saa järgmisele XDreamile tulla. Seda mulle küll kuulda ei meeldinud, aga samas tal väike põhjus ka. Eks näe.

Täna linna tulles võtsin paar hääletajat peale. Umbes 2-3 minti enne olingi mõelnud, et võiks olla kuskil korralikud hääletajad, pole ammu näinud. 2 kooliealist tiinekat tulid linna shoppama. :D
Kuna hommikul olin väga väsinud, tegelt siiani, ja magasin plaanitust kauem, ei jõudnud ühtki plaanitud toimingut teha peale koogi küpsetamise Tuuli juures. Mitteametlik teambuilding toimus - endised/praegused töötiimi liikmed olid kohal. Kook tuli hea, muidugi. :)
Tagasi tulles juhtus midagi ootamatut. Põlv hakkas päris tublilt valu tegema. Erilise põhjuseta ja lihtsalt kõndides. Õnneks ei taha Siiri täna jooksma minna. :)

Saturday, August 29, 2009

Ülemiste joosku nädal

Tõusin just peale paaritunnist uinakut. Ülemiste järve jooks tõi uneisu.
Läksin jooksma väikse kribaga hinges - oli see ju koht, kus eelmisel aastal põlve hävitasin. Sellest tulenevalt painutasin-venitasin end enne starti tavapärasest rohkem. Ettetõttavalt võib öelda, et seekord põlv ei andnud tundagi. Ehk oli abi ka spordikreemist ja põlvetoest.

Stardikoridoris kohtusin Rainiga, ühe hea sõbra venna ja päris hea jooksjaga. Ja pm on järgmine mainimistvääriv seik temaga uuesti peale jooksu kohtumine, sest jooks oli täiesti sündmustevaene. Loomulikult oli kohtati raske, aga mitte tavapärasemast rohkem. Rada oli eelmisest aastast mõni meeter pikem, sest Prowler oli ühele teele kodu rajanud.

Lõpetasin ajaga 1.14.0_, kui uskuda finishis olnud tablood. Üksikuid aegu ringilt, mida kuulsin/küsisin: 6km - 31 min, 7km - 36, 8km - 41.35, 9km - 46.46. 11ndal kilomeetril läks rada mändide vahel liivaskeks ja künlikuks. Arvasin, et seal hakkan palju kaotama, kuid polnud sugugi nii hull. 13km peal olin kaotanud vaid 6 kohta ja järgneval km veel 5. See muide ei tähenda, et ainult minust mööda tuhiseti, vaid tegin ka möödumisi. 11 kohta on lihtsalt vahe, millega jäin miinusesse...

Finishis nägin veel üht tuttavat, kuid pakki kätte saamise järel läksime tunni ja seitsme minutiga raja läbinud Rainiga varsti minema - ta sai mind tagasi linna autoga visata. Iga kell eelistatud variant kui buss, millega tulin (ja kuhu joostes tegin pea kilomeetrise soenduse).

Niipalju siis tänasest. Varasematel päevadel pole mul midagi eriti postitada olnud, sest pikad tööpäevad olnud. Eile käisime peale Bulldogi pubi söömaaega Tarmoga "Inglourious Basterdsit" vaatamas. Väga hästi tehtud linateos, aga Quentin Tarantino pole minu lemmikute seas ja vaimustatult ma CocaColast Plazast ei lahkunud.

Kolmapäeval sain ehk seni kaunima roosi. Tööandja kiitis koolilõpetanuid. Peale seda käisin ühe ajakirja toimetuses ja andsin seal oma lihvi, muutes väljaannde protsendi kvaliteetsemaks. Ja tegusa päeva lõpetuseks kohtusin Kersti uue TTÜ kaaskonnaga. Liikusime vanalinnas ja otsisime sobivat kohta, kuid lõpuks prantsatasime ikkagi vanasse heasse ST Patricusse. Terve õhtu sai räägitud inteligentset maailmaparanduse jutte, tõsiselt. Martti ja Alan O-ga tundusid lahedad tüübid, kuid neist säravam tutvus oli Kristiga. Tüdruk suutis mul peaaegu suu lahti üllatada oma seniste tegevustega. Natuke hiljem liitus meiega ka Kärolin, keda, nagu alati, väga meeldiv näha. :)

Teisipäeval oli Siiriga kolmas ja seni viimane jooksuke. "Lidusime" Pärnu mnt ja Ülemiste järve vahelises männikus ja avastasin meeldiva üllatusena, et sinna kruusakatet veetud.

Muud nagu polegi. Praegu mõtlen, kudias kiiresti Viitnale saada, sest Tarmo kutsus ujuma...

Tuesday, August 25, 2009

Tõstsime latti

Laupäeval oli Arxxxi pulm. Ma ei tea Arxxxi kohta, aga mina hakkan juba toibuma. :P Oli täitsa enam vähem üritus. Tegevusi kogu päevaks. Kuna olin vaid 4 h maganud, tuli varakult uni. See aga pühiti, kui üllatuslikult määriti mulle kaela asenduspeigmehe tiitel. Oi ma kasutasin seda tiitlit ära ka. :D
Huvitav oli, et peigmehe poolt oli max kümmekond külalist, ülejäänud 40-50 pruudi poolt. Tasakaal missugune. Peiu sõbrad aga olid ühtehoidvamad - organiseerisime 4kesi peigmehe varastamise. Tuli hästi välja! Saime oma lunanõude, 3 tüdrukut, ka vastu. :P Pruuti aga ei röövinud keegi.
Mis veel täpselt pulmas tehti, räägib ehk Arxxx. Mina lisan veel, et sain uusi tutvusi ja vanu värskendatud.

Rongimatkale jälle ei jõudunud - ei saanud kuidagi maalt ära. Samas olin suht väsinud ka. Pühap õhtu käisime siiski Siiriga taas jooksmas. Seekord tuli vist veidi pikem ring.

Sattusin täna koridoris naabritädiga jutustama. Päris palju huvitavat infot selgus ja ta on täitsa lahe. :)

Ahjaa, tähtsaim uudis on, et regasime end Tabasalu Xdreami etapiks A-rajale. Loodetavasti ei tule otsust rajal kahetsema hakata, eriti kuna pidin tiimi nõusse saamisel kõva lobitööd tegema. Olime sunnitud nime vahetama ja nüüd leiab meid nime alt "Vaprad sõbrad".