Thursday, June 2, 2011

Milleks kompass?

Eile oli 1.juuni ja aeg küps järgmiseks orienteerumiskolmapäevakuks, seekord Rutjal. Läksime Arxiga, üks vaid paarist sõbrast-tuttavast, kes pole kivi alla kadunud. Plaan minekuks oli juba ammu, sest maakoht samas lähedal.
Karepa silla remondi tõttu veeresime starti ratastega. Autod oli mõtekam Karepale jätta ja paar km vändata, kui 30km ringi sõita.
Startisime 17.45. Oleks tahtnud varem, kuid Arxil tekkis tulekul väike viivitus. Vahetult enne starti küsis Arx, kas kompass on kaasas. Aga ei olnud! Saatsin selle just enne kotiga minema. No mis teha, läksime ilma.
Algus edenes - esimese 23minutiga oli rahuliku kõndimisega võetud 6punkti. 7s aga valmistas veidi probleeme. Tegime tohutu suure 8 kujulise liikumistrajektoori, kuni leidsime (jookse veel teiste järele). Aega läks tohutud 26min.
Tee 8ndasse punkti oli lihtne. Korra küll kihutasime õigest sihist mööda, sest see oli äratundmatult võsas, kui ajakaotus oli väike.
9 ja 10 tulid ka suht lihtsalt, oli vaja lihtsalt silmad lahti hoida. Õnneks 9 polnud väga peidus, sest kaardi andsin sel hetkel teed 10ndasse uurima läinud Arxile.
Kui oleks teadnud, et meil tuleb järgmise punktiga jama, oleks 9 ja 10 jätnud tagasitulekuteele ega poleks ringikest teha otsustanud. 11nda otsimisele kulutasime üle 20min, sest olime õigest kohast mööda läinud. Pärast õige paiga ründepunktis vaatasin, et olin samas ka varem seisnud ja kaarti uurinud, kuid ei pööranud otsima, sest Arxi arvates polnud õige koht. :P
Lõpuni jäi veel täpselt 30min ja võtta jäi 3 punkti. Need olid aga kaugel ning keeruka teekonnaga, nii et otsustasime finishisse minna - tõenäosus neid aja sees üles leida oli väike. Palavus ja sääsed olid ka meid kurnanud juba piisavalt. Ilm oli nii äge, et kõndiminega pani higi tilkuma.
Silkasime lõppu ja lõpetasime kl 19.37 ajaga 1h51min53sek. Kokku jooksime võibolla vaid paar km, nii et mõnus rahulik matk mitmekesises metsas. Tore.

Analüüs. Kaasvõistlejad on nii abiks kui segavaks faktoriks. Kord leiab nende abiga punkti, teinekord aga jookseme nende järel rappa, kuna neil teine rada, trajektoor vm. Me teame, et selline oht on, kuid nagu magnet tõmbab järele jooksma. :)
Teiseks paneb proovile kaart. 2007a kaart ju ei kajasta, kus 4a jooksul mets maha võetud jm muutusi toimunud.
Kompassita saime hakkama väga edukalt. Seekord lugesin kaarti ja piiksutasin SI pulka mina. Kui oleksin saanud/pidanud suunda kompassiga võrdlema, oleks ehk veidi aega kulutanud. Samas - 7nda otsimisega poleks ehk sellist vaeva näinud ja viimase võtmata kolmiku juures olnuks täpse suuna määramine väga vajalik.

Finisheerimise järel rataste selga ja sääskede eest põgenema. Lõpetasime õhtu saslõki ja saunaga. :)

Saturday, May 28, 2011

Ootamatu jooksuvõistlus

Kui ma täna ommikul kl 10 silmad teist korda lahti lõin ja ärkama hakkasin, mõtlesin, mida täna teha. Ronimislaagri plaanist loobusin lõplikult eile Pirita Velotrekil Tallinna Võimlemispeo proovi vaadates, kus vihma tibas. Ilmateade ähvardas vihmaga ka viikendit ja kui juba Rakvere ronijad polnud minekus kindel, siis mis minagi.
Et käisin viimati jooksmas neljap, otsustasin millaski jooksma minna. Kl 11 küsiti, kas ma 21. Kunda linna jooksule lähen, nagu vend (see seletas, miks ta enda kohta viikendil ülivara, juba kl 10, ärkas). "Ei" vastuse peale hakati survestama. Andsin järgi, põhiliselt seetõttu, et pärast sai tasuta ujumist ja sauna, ja akkasin kiiresti sättima, et regamise tähtajaks kohale jõuda.
Kuid kartsin seda võistlust - kahe nädala jooksul olen ainult 3 korda jooksma jõudnud ja siis ka 4 ja 6km vahel jäävaid distantse läbinud. Peale füüsilise ja vaimse ettevalmistuse puudumise sain eile Gitta sünnalt tulles alles kl 3 öösel magama. Peo ja hommikune söögi-joogi manustamised ei arvestanud sugugi, et ma varsti jooksma pean.
Enne starti tuli vihmatibasi, kuid ilm oli soe. Jooksu ajal oli vahepeal palavgi, sest nagu täide läks mikrofonitädi ennustus - peale vihma paistab päike.
Kl 12 anti start ja kõik jooksjad, lausa 35 inimest, plagasid minema (rinnanumbrid olid aga suured, mul 91). Mina startisin väga rahulikult, lootes, et küllap nad eputavad ja saan pärast kätte. Ei eputanudki - metsa vahele jõudes kadus põhigrupp silmist ja jättis mind maha. Tagaotsas oli rahvast vähe ja parandasin oma positsiooni mõnel üksikul korral.
Aga raske oli! Finishi järel oleksin peaaegu oksendanud. Ma polnud ürituseks sugugi valmis ja see andis tunda. Kõva põntsu andis enesetundele tahaotsa jäämine. Ajaga isenesest olen peaaegu rahul - 8,7km krossirada 37min 57,68sek teeb kilomeetri ajaks 4.3x vist midagi ja peaks olema kiirem, kui Kevadjooksul (kuigi ei tundunud nii).

Et lohutusauhindu pidi olema palju, soovitati ka auhindamisele jääda. See jättis tunnikese aega saunadeks ja ujumiseks, mida kasutasin sihtotstarbeliselt. Auhindamisel saigi oodatust rohkem kraami - diplomile lisaks ka kinkekaardi kohalikku pubisse. :D
Lisaanalüüs - kuidagi peaks jõuvarude reservi paremini reguleerima õppima. Nagu mainisin, oli jooks raske. 10min hiljem polnud enam tunnetki, et oleks midagi teinud. Ujumine, kõndimine ja ka väike sörk pole absoluutselt häiritud. Parem oleks ju energia rajale jätta.
Ja lõpetuseks - Kunda "linna" jooks nimena on tegelikult petlik. Asfaltpinnal on liikumist umbes paar km, enamus rajast on huvitav krossirada, kohati päris suurte mudaaukude ja muude metsikustega.

UPDATE: nägin lõpuprotokolli. Jooksjaid oli hoopis 41, vend lõpetas ajaga 34+min 11ndana. Mina mahtusin 20ndana napilt esipoole sisse. Need esimesed kõik oleks võinud samal ajal hoopis 7. Emumäe jooksul või 38. Kalevi Suvejooksul Voosel olla. :P

Monday, May 23, 2011

Võistlusplaanid suvi'11

Vaataks tulevikuplaane võistlustel osalemise nurgalt. Kuigi mu tulevik on väga segane ja ehk homse seisuga poles võimalik kuskile minna, on ettevaatlikult mõned üritused vaatluse all.

See aasta on eelnevatest rohkem eelarvekriitilisem. Kõrvale peavad kahjutundega jääma paljud üritused, mis toimuvad kaugel ja mille osalustasu on pilvedes - Xdreami seeria, Järevjooksude sari (Viljandi, Harku, Pühajärve, Ülemiste) ja IV Kõva Mehe Jooks mõneks näiteks. Kauguse tõttu jäi meil ära ka huvipakkuv Libahundi Jälg 2011, Seiklusrogaini 1.etapp Läänemaal.

Sügisjooksul osalemine on ka kahtluse all - peale kalli hinna on see end ammendanud. Mulle kohe sugugi ei meeldi joosta linna vahel, kõval pinnasel ja veel küünarnukikismas.

Tallinna 29. Rahvajooks millegi pärast katkestati ja selle asemele tuli Narva Energiajooks. Osalemine on koha tõttu küsimärgi all, lisaks on veel aega.

Mingi XXXVIII Kalevi Suvejooks 2011 ja veel midagi on silme alt läbi lipsanud, kuid esimesele ei saa minna, kuna samal ajal kavatsen osaleda ronimislaagris, ja teised on olnud üle võimete, sobimatud, ebahuvitavad vms.

Tõsiselt mõtelda on saanud paari rahvatriatloni peale, täpsemalt juulikuised SEB Kõrvemaa Triatlon ja Viitna Triatlon. Nendel osalemine muutub aga iga päevaga kahtlasemaks, sest eelarve ei luba ujulas käimist, mida väga vajaks.

Kindlasti hoian silma peal 2011 Erna matkal ja IV Adasti Öörännakul. Kui leiame rahapuu, saame hea tiimi ja aeg sobib, siis läheme ja anname lahingu.

Regatud on praeguse seisuga ainult Salomon Maastikumaratoni Rahvajooksu 10,5km distantsile Valgehobusemäel. Kuigi Arxxxi ehmatas see kahe nulliga number kirjelduses "Ring kulgeb mööda metsradu, metsateid, suusaradu, aga ka mööda metsa ja mööda lagedaid. Ring on füüsiliselt nõudlik sest ringil tuleb läbida ca 300 tõusumeetrit.", suutsin ta siiski kaasa meelitada. Saab näha, kas peale seda jooksu teeme Kõrvemaal uue matka. :) UPDATE: muidugi tegime, ja ujusime ka veel lisaks! :)

Kohe varsti peaks ära otsustama Tallinna Olümpiajooksu 7,2 km osalemise. Kui, siis 4se tiimiga. Aga 32€ tundub siiski liiga kõrge hind olevat. UPDATE: ei läinud.

Suht kindlalt tahaks minna ka mõnele orineteerumiskolmapäevakule. 1. juuni oma sihikul ja selleks laenasin Ossilt juba ka SI pulga.

Kui keegi oskab soovitada mõnda lahedat võistlust, jätke kommentaar või saatke meil! :)

Sunday, May 22, 2011

Viru raba 2011 - tehtud

Kuigi ka raske pühapäev möödus metsas, saab pisikeseks seikluseks lugeda eilse puhkepäeva tegu. Nimelt saab linnukese ette kirjutada reale "Viru rabas, 2011".
Kuigi päevaplaanid ei täitunud ajaliselt päris nii, kui pidid, leidsime toreda seltskonnaga siiski aja Viru raba matkarada (ma oletan, et see on matkarada) läbi jalutada. Lonkisime pea 2h, imetlesime ja tegime pilti. Ühe katsutud järve vesi oli ka üllatavalt soe. Kohe ei hakanud ujuma minema, lootsin, et ehk Talnast tulles. Kuid õhtul ei olnudki aega ja ka külmaks läks.

Enne rabasse jõudmist kiusasime tahtmatult aga üht pilliga poissi. Hääletas ta Loksa teeristis ja soovis Võsule. Võtsime peale, aga ütlesime, et lähme rabasse ja kaugemale meiega ei saa. Tore oli kõigi üllatus, kui raba tuli juba mõnesaja m pärast. :D Ma ei mäletanud, et see Narva maanteele nii lähedal oli. :)

Päeva teine pool möödus Talnas. Vaatasime "Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides" ja oi kuidas see mulle ei meeldinud. Lavastaja vahetus oli paha-pama mõte. Märul on kopeeritud eelmistest osades, nalja on vähe ja nigelad etc. Depp/Cruz olid 10a tagasi koos ka vilmis "Blow", vat see oli hää.

Friday, May 20, 2011

Blogist ja teistest


Blogi esialgne nimi oli "3 vaprat sõpra" ja kirjelduses, et minu kõrval tuleb juttu ka Arxxxist ning Ossist. Üks kunagine lugeja küsis, miks see muutus? Peale selle, et Xdreami teemast läks blogi kiiresti kaugemale, kirjutan ka peaaegu ainult endast. Shame on me.
Seletus, miks nii läks, on tegelikult lihtne - kõigil on oma tegemised ja sotskohustused. Kuigi nad on olnud kutsutud igale minu aktsiooni, on seiklused mõnikord saanud madalama prioriteetsuse ja eelistatud on sünnipäevi, kokkutulekuid, trenne, võistlusi jms. Veidi kurb, aga arusaadav. Igatahes seletab, miks ei jäänud blogi ühe kindla seltskonna kroonikaks. Blogi suunamuutus polnud seotud egoismi ega nartsissismi, vaid kohanemisega, evolutsiooniga säilimise nimel, et oleks rohkem sisumateriali.

Teine vastukaja, mille sain ammu-ammu:
Lizu says (13:15):
lugedes tekkis muidugi küsimus, et kui see xtreme nii valus ja jube on.. siis.. miks sa seda teed?
LeWuZ, do the thing that scares You says (13:15):
ei ole ju jube, väga lahe on
LeWuZ, do the thing that scares You says (13:15):
äkki pean ümbes sõnastama
Lizu says (13:15):
mingi põlvevalud ja parmud ja värgid
Lizu says (13:16):
sa räägid jah mu arust palju sellest et mis jamasti läks ja mis raske oli jne..
LeWuZ, do the thing that scares You says (13:16):
hmm
Lizu says (13:17):
noh et võib-olla peaksid ka rõhutama, miks see lahe su jaoks on?
Lizu says (13:17):
i dunno
LeWuZ, do the thing that scares You says (13:17):
ea vastukaja, tean millele edaspidi tähelepanu pöörata

Sellest vestlusest on möödas aastaid, kuid mu kirjastiil on ikka sama. Kolme sõnaga kirjutan, et lahe, kolme lõiguga, mis paha. Mul pole seletust, miks see nii on, sest suulises vestluses räägin heast rohkem, arvan. Kõige tõenäolisem on, et blogi on peale memuaaride mulle ka analüüsi koht. Apsakaid lahates saan rohkem infot arenemiseks, kui ainult toredust taaselades.

Ja nüüd ringiga tagasi juurte juurde, sest tahtsingi Ossi seiklustest põgusalt kribada. :) Ma ei tea, kas ta lubab oma meilist väljavõtet teha, aga riskin ja toon selle lõbusa lugemise ka teile. Oss kirjutab oma Tartu Jooksumaratoni 23km taasüritusest ja trahvist, mille sai Öörännakult tulles:

"Ellu jäin, napilt :D 14km peal oli kõik veel hästi keskmine kiirus 11,5km/h, vaatasin et kui nüüd suudaks tõsta natuke tempot ja lõpuni joosta kiirusega 12,0km/h siis saaks veel ajaga alla 2 tunni, umbes 500m suutsin ka nii teha ja siis oli "aku" tühi :)) Edasi kukkus iga suurema tõusuga kiirus 1km/h kuni lõpus oli napilt üle 8 :) Viimased kolm kilomeetrit oli küll surm silme ees, siis oli ajast juba ükskõik peaasi, et ainult eluga pääseks :D
Ei mäleta, et eelmine aasta lõpus nii väsinud oleks olnud. Selle aasta kogemuste põhjal ei ole täismaratonile niipea veel mõtet üritama minna ;)

...Tartu mnt peal ja Mäeküla kandis on see kiirusekaamera pandud 70 alasse, ei pannud märki tähele ja sõitsin kaamera eest 95-ga läbi :) Alguses arvasin, et mul oli ainult 5 üle aga kui trahviteate sain oli kiiruse ületamine 21km/h. Suht kalli õppetunni sain seekord :D Loodame, et seda paremini jääb meelde ;)"

Kaastunded Ossile. Tean paljude jooksude, eriti 21km Sügisjooksu, ja ebaõiglaste parkimistrahvide näol, mis tundeid Oss kogenud. Kuid Oss on lõbus poiss, ega ta ka kaua mossita.
Arxxx on ka tubli olnud. Talvel tegi mitu suusamaratoni kaasa, nüüd käib vahel juba enne tööd jooksmas ja käib vahel rattaga tööl, mis teeb 30km päevas. :)

Hooaja esimene kanuu

Kirjutamata on ka väke kanuutrip 1mail. Ei, mitte Võhandu Maraton. :) Ma pole nii tubli kui Gitta. Üritasime teha hoopis Öörännaku afterpartyt, mille esimene pool aktiivne.
Plaan oli ilus - kogu tiim tuleb kokku ja kanuutame mõned tunnid Kunda jõel, pärast grill, tsill, muljetamine ja Arxi juures. Aga samal ajal, kui mina nägin kurja vaeva, et kanuusi leida (24aprill nt ei saandi seetõttu, et kõik kanuud Talnas Xdreamil; 1mai kanuude eest suured tänud aga siinkohal Alvarile) ja orgunnida, leidsid inimesed pühapäevaks muud tegevust. Lõpuks jäidki sõelale peale minu ja Arxi vend Lauri ja Kairu.
Saime kanuud kenasti hommikul toodud, kuid viperused algasid Kairu saabumisega. Nimelt oli ta maha unustanud õiged riided ja mõtles nüüd tsikilikult kontssaabaste, teksade, õhukese kampsuni ja loomulikult seksikate kõrvarõngastega tulla. :)

Saime vaese Kairu kallal jälle lõõpida, kuid nagu kartsimegi, läks selline riietus pikemas perspektiivis probleemseks. Natuke saime Kairule küll lisariideid oma tagavarakotist, kuid iga asi talle ei sobinud.

Õpetussõnad jagatud (eg kui ümber, siis kohe maale), startisime 2 kanuuga veidi peale kl 10, nagu plaanitud. Tore oli, tsillisime ja liikusime rahulikult. Kuid varsti hakkasid teele jääma läbipääsmatud ummistused ja langenud puud. Vedasime kümneid ja kümneid meetreid kanuusi maal.

Nii me seal rahulikult kulgesime. Meie Kairuga lihtsamalt, sest meie kanuu ei ajanud vett sisse nagu Arxil ja Lauril. Kuid meie paatkonnal oli tõsisem mure - Kairu ei tundnud varsti enam oma jalgu ega käsi. Umbes poolel maal, kui ühe järsema vooluga jõekurvi juures kanuusi maale tirisime (aru ma ei taipa, miks keegi ei julgenud sealt läbi sõita, ma oleks väga taht katsetada), teavitas Kairu - kõik, tema edasi ei lähe. Tal oli "ilgelt külm" ja pealegi vaja kooliasju teha. Kuna jõe kurv sattus olema autotee kõrval, lisandus veel tore idee, et ta hakkab auto juurde tagasi hääletama.
Polnud muud valikut, kui isa plaaniväliselt järgi kutsuda ja Kairu koos ühe kanuuga ära viia. Maha jäi ka Lauri, me Arxxxiga lükkasime ühe kanuu uuesti sisse ja mõlatasime esialgse lõpppunkti poole edasi.
Põhifun alles algas. Vool läks kohati päris hoogsaks ja metsistuv vesi lõi korra isegi üle parda. Aga see oli äge!

Enne lõppu tuli veel palju-palju puid ette ja saime imetrikke teha. Lisaks oli jõgi nagu uss, nii et aega läks plaanitust veidi kauem, kuid lõppu me saime.
Inimeste vähesuse ja transpordiplaanide muutumise tõttu jäi toitumise ja lõõgastumise pool seekord üldse ära. Eks teinekord.
Ümber keegi ei käinudki, kuigi paar olukorda oli. Motivatsioon kuivana püsida oli kõva, sest vesi suht jahe veel. Ossilt jm küla pealt kokku laenatud päästevestid jäid niisiis kuivaks, kuid tänud laenajatele ikka!
Mis Kairust edasi on saanud, ei tea. Äkki võttis külm sõrmed ära, sest ma pole temast viimase 3 nädala jooksul midagi kuulnud.
Kui vesi soeneb, tuleb kindlasti uus matk kuskil teha. Saaks ehk päästeharjutusi uuesti harjutada jm vesiselt lõbutseda. :)

Esimene läheb ikka aia taha

Käisime 11mail esimest korda orienteerumiskolmapäevakul. Järveäärne metsakoht Palmse-Oruveski kandis oli väga kena ja ilm ilus, nii et elamus tore, kuigi võistlus läks sohu.
Arxxxi algatusel ette võetud seiklus algas kuskil metsas, kuhu suurelt teelt päris tükk aega sõitsime. Regasime ja startisime kl 18.05. Läksime rajale 3se tiimiga, kuhu kuulus veel Raivo, kellele see oli vist esimene sarnane üritus.
Kuigi tulime ainult kõndima. valisime kõige pikema, 16punktiga raja, ja hakkasime otsima. Aga meie 1:10 000 mõõtkavas kaardi lugemine ei läinud sel päeval sugugi libedalt. Ma ei hakka piinlikusest detailselt kirjutama, kui suured olid punktidevahelised vahemaad ja meie ajad nende vahel. Finisheerisime kl 19.59, olles üle kraavide kekseldes ja küngastest üles alla sammununa võtnud vaid 6 punkti. 6! Punktide linnulennult ei tule meie ringi pikkuseks vist 3kilomeetritki. Loomulikult läbisime me reaalselt oma peaaegu 2h seikluse juures oluliselt pikema ma, kuna me lihtsalt ei leidnud kohti üles.
Mis aga mõnusa maigu suhu pani, oli finish! Mäletate XT seikluse 7sek varuga piirajasse mahtumist? See pole enam midagi! Seekord lõpetasime kl 19.59.57, piirajaks oli kl20.00. Tegime Arxxxiga viimase 200m peal kõva spurdi, kuid ma ei oodanud 3sekundiga aega mahtumist! Väga vahva!
Õhtu läks edasi veel Arxxxi juures seriaali vaatamisega. Kokkuvõttes tore päev, kuigi esmaplaan e-riigi teater koolitusele minna ei vedanud välja.