Kui ma täna ommikul kl 10 silmad teist korda lahti lõin ja ärkama hakkasin, mõtlesin, mida täna teha. Ronimislaagri plaanist loobusin lõplikult eile Pirita Velotrekil Tallinna Võimlemispeo proovi vaadates, kus vihma tibas. Ilmateade ähvardas vihmaga ka viikendit ja kui juba Rakvere ronijad polnud minekus kindel, siis mis minagi.
Et käisin viimati jooksmas neljap, otsustasin millaski jooksma minna. Kl 11 küsiti, kas ma 21. Kunda linna jooksule lähen, nagu vend (see seletas, miks ta enda kohta viikendil ülivara, juba kl 10, ärkas). "Ei" vastuse peale hakati survestama. Andsin järgi, põhiliselt seetõttu, et pärast sai tasuta ujumist ja sauna, ja akkasin kiiresti sättima, et regamise tähtajaks kohale jõuda.
Kuid kartsin seda võistlust - kahe nädala jooksul olen ainult 3 korda jooksma jõudnud ja siis ka 4 ja 6km vahel jäävaid distantse läbinud. Peale füüsilise ja vaimse ettevalmistuse puudumise sain eile Gitta sünnalt tulles alles kl 3 öösel magama. Peo ja hommikune söögi-joogi manustamised ei arvestanud sugugi, et ma varsti jooksma pean.
Enne starti tuli vihmatibasi, kuid ilm oli soe. Jooksu ajal oli vahepeal palavgi, sest nagu täide läks mikrofonitädi ennustus - peale vihma paistab päike.
Kl 12 anti start ja kõik jooksjad, lausa 35 inimest, plagasid minema (rinnanumbrid olid aga suured, mul 91). Mina startisin väga rahulikult, lootes, et küllap nad eputavad ja saan pärast kätte. Ei eputanudki - metsa vahele jõudes kadus põhigrupp silmist ja jättis mind maha. Tagaotsas oli rahvast vähe ja parandasin oma positsiooni mõnel üksikul korral.
Aga raske oli! Finishi järel oleksin peaaegu oksendanud. Ma polnud ürituseks sugugi valmis ja see andis tunda. Kõva põntsu andis enesetundele tahaotsa jäämine. Ajaga isenesest olen peaaegu rahul - 8,7km krossirada 37min 57,68sek teeb kilomeetri ajaks 4.3x vist midagi ja peaks olema kiirem, kui Kevadjooksul (kuigi ei tundunud nii).
Et lohutusauhindu pidi olema palju, soovitati ka auhindamisele jääda. See jättis tunnikese aega saunadeks ja ujumiseks, mida kasutasin sihtotstarbeliselt. Auhindamisel saigi oodatust rohkem kraami - diplomile lisaks ka kinkekaardi kohalikku pubisse. :D
Lisaanalüüs - kuidagi peaks jõuvarude reservi paremini reguleerima õppima. Nagu mainisin, oli jooks raske. 10min hiljem polnud enam tunnetki, et oleks midagi teinud. Ujumine, kõndimine ja ka väike sörk pole absoluutselt häiritud. Parem oleks ju energia rajale jätta.
Ja lõpetuseks - Kunda "linna" jooks nimena on tegelikult petlik. Asfaltpinnal on liikumist umbes paar km, enamus rajast on huvitav krossirada, kohati päris suurte mudaaukude ja muude metsikustega.
UPDATE: nägin lõpuprotokolli. Jooksjaid oli hoopis 41, vend lõpetas ajaga 34+min 11ndana. Mina mahtusin 20ndana napilt esipoole sisse. Need esimesed kõik oleks võinud samal ajal hoopis 7. Emumäe jooksul või 38. Kalevi Suvejooksul Voosel olla. :P
Et käisin viimati jooksmas neljap, otsustasin millaski jooksma minna. Kl 11 küsiti, kas ma 21. Kunda linna jooksule lähen, nagu vend (see seletas, miks ta enda kohta viikendil ülivara, juba kl 10, ärkas). "Ei" vastuse peale hakati survestama. Andsin järgi, põhiliselt seetõttu, et pärast sai tasuta ujumist ja sauna, ja akkasin kiiresti sättima, et regamise tähtajaks kohale jõuda.
Kuid kartsin seda võistlust - kahe nädala jooksul olen ainult 3 korda jooksma jõudnud ja siis ka 4 ja 6km vahel jäävaid distantse läbinud. Peale füüsilise ja vaimse ettevalmistuse puudumise sain eile Gitta sünnalt tulles alles kl 3 öösel magama. Peo ja hommikune söögi-joogi manustamised ei arvestanud sugugi, et ma varsti jooksma pean.
Enne starti tuli vihmatibasi, kuid ilm oli soe. Jooksu ajal oli vahepeal palavgi, sest nagu täide läks mikrofonitädi ennustus - peale vihma paistab päike.
Kl 12 anti start ja kõik jooksjad, lausa 35 inimest, plagasid minema (rinnanumbrid olid aga suured, mul 91). Mina startisin väga rahulikult, lootes, et küllap nad eputavad ja saan pärast kätte. Ei eputanudki - metsa vahele jõudes kadus põhigrupp silmist ja jättis mind maha. Tagaotsas oli rahvast vähe ja parandasin oma positsiooni mõnel üksikul korral.
Aga raske oli! Finishi järel oleksin peaaegu oksendanud. Ma polnud ürituseks sugugi valmis ja see andis tunda. Kõva põntsu andis enesetundele tahaotsa jäämine. Ajaga isenesest olen peaaegu rahul - 8,7km krossirada 37min 57,68sek teeb kilomeetri ajaks 4.3x vist midagi ja peaks olema kiirem, kui Kevadjooksul (kuigi ei tundunud nii).
Et lohutusauhindu pidi olema palju, soovitati ka auhindamisele jääda. See jättis tunnikese aega saunadeks ja ujumiseks, mida kasutasin sihtotstarbeliselt. Auhindamisel saigi oodatust rohkem kraami - diplomile lisaks ka kinkekaardi kohalikku pubisse. :D
Lisaanalüüs - kuidagi peaks jõuvarude reservi paremini reguleerima õppima. Nagu mainisin, oli jooks raske. 10min hiljem polnud enam tunnetki, et oleks midagi teinud. Ujumine, kõndimine ja ka väike sörk pole absoluutselt häiritud. Parem oleks ju energia rajale jätta.
Ja lõpetuseks - Kunda "linna" jooks nimena on tegelikult petlik. Asfaltpinnal on liikumist umbes paar km, enamus rajast on huvitav krossirada, kohati päris suurte mudaaukude ja muude metsikustega.
UPDATE: nägin lõpuprotokolli. Jooksjaid oli hoopis 41, vend lõpetas ajaga 34+min 11ndana. Mina mahtusin 20ndana napilt esipoole sisse. Need esimesed kõik oleks võinud samal ajal hoopis 7. Emumäe jooksul või 38. Kalevi Suvejooksul Voosel olla. :P
No comments:
Post a Comment