Eilse peksa saanud tunde (lihased-kondid andsid nädalalõpust tunda) kõrval nägin ma esmaspäevase crashi järel vastavalt ka välja. Unevõlg muudkui paisub ja töölt koju oleks hea meelga raudteeperves uinaku teinud. Aga ilm oli nii kena, et pidi outdoor tegvust leidma. Konsultatsioon vastupandamatu seltskonnaga, Kärolini ja Kerstiga, kandis vilja ja õhtul toimus taas väike väljasõit. Seekord avastasime Jägala juga (looomulikult oli mul poolsandina joa alla ronida), Maardu mõisa ja -linna, rallisime niisama ning üritasime Kärolinil tähtsat otsust teha. Silmi maha lüües ja punastades tuleb tunnistada, et käisime taas linna kuumas kiirtoidupunkris, seekord Staabis. Kugistasime pelmeene ja sai vist terve kuu soolavajadus rahuldatud. Taas tore õhtu.
Kurvaks uudiseks on, et Kersti on nüüd lombakas. Vaatamata varasematele õpetussõnadele ajas ta oma jonni ja pingutas esmasäeval joostes üle - tulemuseks on haige põlv. Tean täpselt, mis tunne tal on. Kummaline muidugi, sest ülekoormust ei tohtinuks olla, pinnas oli pehme ja distants polnud jalustrabav. Aga juhtub. Soovige talle kommentaarides edu paranemisel. :)
No comments:
Post a Comment