Vana siga, sada viga

George Carlin küll väitis, et vanainimese elu on lahe, aga ega ikka nii väga ole küll. Täna Marellaga ratast sõitma minnes tuli uus häda vana asjaga. Vasak põlv, mille ma eelmise aasta Ülemiste jooksul nässu keerasin ja mille pärast ma vahel põlvetuge kasutan, hakkas kohe rattasõidu algul valu tegema. Kunagi varem pole ta velol ega rattal tunda andnud, isegi siis, kui joosta pole saanud. Nüüd vastupidi - esmaspäeval olin suht taastunud Pühajärvest ja joosta oli hea. Eile oli hoopis puhkus, kui väike turnimine unustada. Aga täna... ahh, mis siin ikka - vanainimeste rohi Fastum Gel peale ja homme midagi ei tee. Nagunii peaks homme tore sotsõhtu tulema.
Teine mure oli rattaga. Peale Xdreami teine vist rooste läinud ja tegi väga koledaid metalseid hääli. Enne järgmist etappi peab ta kindlasti hooldust saama.
Meeldivalt vaimustas mind aga taas Marella. Sõitsime Nõmme asfalti- ja metsaradu umbes poolteist tundi, aga tema väntas mägesi ahmides. Ja enne seda oli ta rattaga Pirital käinud! Vaata aga vaata millise imetlusväärse tutvuse olen saanud. :P
Üritasin täna päeval ka doonoritilgakesi anda, sest täna sai 2 kuud täis. Aga arstitädi kiljatas mu crashi-põlve nähes ja ajas luuaga uksest välja. Tagaselja kuulsin mingeid keerulisi ja tarku sõnu, millest võis järeldada, et mu veri võib praegu mingit solki täis olla ja nemad on väga valivad. No jah, mis siis ikka. Vähemalt anti ilusti Viru keskuse tasuta parkimise tempel ja oli näha vahepeal toimunud arengut - paberlehtede täitmine on asendunud arvutiankeediga. Lahe.
Homme hakkab Roostal purjelaager. Kuulsin, et üks hea sõber, kes seal pidanuks olema, sattus teatud osapooltega konflikti ja ta ei mõtlegi sinna nägu näidata. Olen nüüd ka kahevahel, kas minna või mitte. Nõuanded kommentaarides oodatud.
Oki, peaks hakkama alla andma kinni vajuvatele silmadele. Tänases õhtupalves ma aga Kersti eest ühtki palvet täna ei loe - nagunii tema nakatas oma põlvevalu mulle! :P